Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2017/09/18/7114635t1h290f.jpg)
Sügiseselt soe Berliin on valimiste ootel. Seda kinnitavad sisuliselt iga lambiposti külge kinnitatud valimisplakatid, mis kutsuvad kohalikke elanikke pühapäeval toimuvatel Liidupäeva valimistel oma häält andma.
Kui Eestis oleme harjunud, et ühe posti külge on kinnitatud ühe erakonna plakat, siis Berliinis on pilt oluliselt kirevam. Berliini kuulsa võidusamba ehk Siegessäule juures asuval alleel on täiesti tavaline, et ühte lambiposti jagavad Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) koos naeratava Angela Merkeliga, mõni parempopulistliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) poliitik ning Vasakpartei.
Järgmise posti küljes võib laiutada juba Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) kantslerikandidaat Martin Schulz, kes kutsub rahvast oma reedesele esinemisele Berliini kesklinnas.
Kuigi Saksamaa parlamendivalimiste võidu nimel kemplevad praegused koalitsioonipartnerid CDU ja SPD, noolivad parlamendikohti ka mitmed väiksemad parteid.
Viimaste küsitluste järgi võib paraja üllatuse pakkuda parempopulistlik AfD, kelle toetus on uuringukeskuse Emnid andmetel tõusnud koguni 11 protsendini, mis asetab nad suurparteide järel kolmandale kohale.
Kui AfD suudab oma kahekohalist toetusprotsenti veel nädala jagu hoida, tähendaks see parempoolse erakonna suurimat senist edulugu – esimest korda oleks nende ees valla Saksamaa Riigipäevahoone uksed.
Bundestagi uksed võidakse jalaga sedavõrd võimsalt lahti lüüa, et soodsatel tingimustel võib AfD tõusta koguni opositsiooniliidri rolli. Selleks vajavad populistid kahe asjaolu kokkulangemist. Esiteks eeldab selline stsenaarium, et CDU koos CSUga (kristlike demokraatide Baierimaa sõsarpartei Kristlik Sotsiaalne Liit – toim) ja SPD jätkavad koalitsioonis, teiseks peab AfD suutma hoida oma edu ülejäänud väikeparteide ees.
Kui praegusel hetkel on suurim opositsioonierakond Vasakpartei, siis AfD jaoks sobiliku stsenaariumi puhul võib toimuda kannapööre ning opositsiooni võib hakata juhtima Liidupäeva kõige vasakpoolsema partei asemel kõige parempoolsem erakond.
AfD on oma kampaanias tugevalt toetunud just protestihäälte võitmisele ja võimuerakondadest erinemisele. Nagu erakonna nimigi viitab, näevad ka paljud sakslased parempopuliste alternatiivina võimuparteidele. Mõlemad suured parteid on koalitsiooni AfDga otsesõnu välistanud.
Üks rahvast kõnetavatest punktidest AfD valimiskampaanias kutsub valijaid üles lõpetama häbi tundmine oma ajaloo pärast. Kui paljude sakslaste jaoks on natside ja Adolf Hitleri võimul veedetud aastad ning eelmisel sajandil toimunud kaks suurt maailmasõda suureks häbiplekiks, siis üks AfD liidritest Alexander Gauland on kutsunud rahvast üles lõpetama tagantjärele häbi tundmine Teise maailmasõja ajal toime pandud kuritegude eest ja hoopis austama Saksamaa relvajõudude võimekust.
«Kui prantslased on õigustatult uhked oma keisri üle ja britid Nelsoni ning Churchilli üle, siis on ka sakslastel õigus olla uhke Saksa sõdurite saavutuste üle Teises maailmasõjas,» ütles Gauland oma toetajatele 2. septembril peetud kõnes.
Teine parempopulistide esikandidaat Alice Weidel esindab erakonna liberaalsemat tiiba, aga on valitsuse suhtes ülimalt kriitiline, nimetades neid Teise maailmasõja võitjariikide marionettnukkudest sigadeks, kelle ülesanne on Saksamaa rahvast maha suruda.
Valimisi silmas pidades alustas AfD suurt sotsiaalmeediakampaaniat, milles kutsutakse inimesi üles olema julged ning lindistama videoklippe, milles näidatakse erakonnale avalikku toetust. Kampaania tõukub tõsiasjast, et paljud inimesed ei torma oma tõsiseltvõetavuse huvides aeg-ajalt rassistlike väljaütlemistega hiilgavat ja tugevalt migratsioonivastase hoiakuga parteid avalikult toetama.
Kuus päeva enne valimisi ei ole Emnidi andmetel üldpilt kardinaalselt muutunud. Suurimat edu hoiab endiselt CDU/CSU, mida toetab 36 protsenti rahvast, järgneb SPD 22 protsendiga ja siis juba AfD 11 protsendi suuruse toetusega. Väiksemate erakondade seas on seis endiselt ülimalt pingeline ja üks möödalaskmine viimasel valimiseelsel nädalal võib ühe või teise erakonna jaoks tuua kaasa katastroofilised tagajärjed.
AfD-l püsib kannul Vasakpartei 10-protsendilise toetusega, sellele järgnevad liberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP) üheksa protsendi ja Rohelised kaheksa protsendipunktiga.
Rohelised ja FDP on viimasel nädalal lubanud maha pidada kõva võitluse olulise kolmanda koha nimel. Roheliste üks esikandidaatidest Kathrin Göring-Eckardt teatas pühapäeval, et sel nädalal teeb partei suure tõusu.
FDP kantslerikandidaat Christian Lindner arvas, et rohelistel puudub reaalne võimalus püüda kolmandat kohta ja just tema partei peaks saama peamiseks opositsioonierakonnaks, juhul kui sünnib uus koalitsioon CDU/CSU ja SPD vahel.
Samas peetakse tõenäoliseks, et piisavalt ülekaaluka võidu korral pöördub Merkel just FDP poole, et moodustada koos uus valitsuskoalitsioon, jättes sellega SPD opositsiooni. Kuna FDP tõenäoline häältesaak ei ole väga suur, on sellise koalitsiooni jaoks vaja CDU/CSU väga võimsat valimisvõitu.
Samuti ei välista rohelised ega FDP niinimetatud Jamaica koalitsiooni teket, kuhu kuuluks mõlemad parteid ning CDU/CSU. Jamaica koalitsiooni võimalikkuse puhul tuleb aga arvestada asjaoluga, et ajalooliselt on roheliste ja liberaalide vahel olnud teravad suhted ning ühise keele leidmine võib eeldada kaalukaid kompromisse.