/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/23/7128773t1h0962.jpg)
Pindmine maavärin, mis tabas Põhja-Koread selle tuumapolügooni lähedal, oli tõenäoliselt 3. septembri tuumakatsetuse seismiline järeltõuge, teatas tuumakatsetuste keelustamise järelevalveorgan CTBTO.
Põhja-Korea maavärin oli tuumakatsetuse seismiline järeltõuge (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu kõige tõenäolisema hüpoteesi kohaselt on see eelmise sündmuse tagajärg .... ning neid võib veel tulla,» ütles kõikehõlmava tuumakatsetuste keelustamise organisatsiooni (CTBTO) juht Lassina Zerbo, viidates rahvusvahelist meelepaha põhjustanud 3. septembri katsetusele.
Hiina seismoloogiateenistus (CENC), mis algselt rääkis arvatavast plahvatusest, märkis samuti, et ilmselt ei olnud tegemist uue katsetusega, vahendas uudisteagentuur Xinhua.
CENC teatas maavärina epitsentri koordinaatideks 41,36 kraadi põhjalaiust ja 129,06 kraadi idapikkust, sarnaselt maavärinale, mis leidis aset Põhja-Korea tuumakatsetusega samal päeval.
Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap välistas Korea meteoroloogiateenistusele viidates, et tegemist oli kunstliku maavärinaga.
USA geoloogiateenistuse USGS andmeil oli maavärin 20 kilomeetri kaugusel Põhja tuumakatsetuste paigast, kus Pyongyang õhkis sel kuul oma kuuenda ja seni suurima tuumaseadeldise, väites, et tegemist oli vesinikupommiga, mida saab kasutada raketil.
Põhja-Korea 3. septembril tuumakatsetus põhjustas samal päeval maavärina, mille magnituudiks mõõdeti 6,3 ja mida oli tunda ka piirilähedaste aladel Hiinas.