Kes on Hispaanias vahistatud eesti juurtega mafiooso?

Arnold Tamm (Spivakovski). Foto: Ekraanitõmmis odnoklassniku.ru saidilt.

Teisipäeval Hispaanias vahistatud eesti juurtega Venemaa allilmaliider on kodumaal olnud nimekate turismifirmade eesotsas ning võiks töötada eduka advokaadina või õigusteadlasena.

Hispaania tsiviilkaardivägi pidas teisipäeval Vene maffia vastase operatsiooni käigus teiste seas kinni Solntsevo grupeeringu liidri, eesti juurtega Arnold Tamme.

Kokku vahistati operatsiooni käigus 11 isikut, kes olid seotud Vene kuritegelike organisatsioonidega, sealhulgas Marbella FC jalgpalliklubi president Alexander Grinberg ja üks Solntsevo grupeeringu juhtidest Arnold Tamm, kirjutas ajaleht El Mundo.

Hispaania tsiviilkaardivägi otsis haarangu käigus läbi Marbella munitsipaalstaadioni ja veel Costa del Soli erinevates punktides asunud neli ettevõtet. Solntsevo maffiat süüdistatakse ebaseadusliku tegevusega teenitud raha pesus Hispaanias.

Kes siis on Arnold Tamm (Spivakovski), keda allilmas ka Arnošaks kutsutakse? Ta sündis kirjastuse Sovetski Pisatel peatoimetaja Arnold Tamm seeniori ja õpetaja Dina Tamme perre 7. juulil 1967. Venekeelse Wikipedia andmetel on Tamm lõpetanud Moskva riikliku õigusteaduste akadeemia ning 2005. aastal sai temast õigusteaduste kandidaat. Samal aastal omandas Tamm ka diplomi ärijuhtimise erialal. Teadaolevalt kasutab ta nüüd oma naise perekonnanime Spivakovski.

2000ndate alguses töötas Tamm tolliterminali peadirektori asetäitja ametikohal. Seejärel sukeldus Tamm hotelliärisse ning 2005. aastal valiti ta Venemaa suurima hotellikompleksi Kosmos nõukogu esimeheks ja peadirektoriks. Alates 2013. aastast juhtis Tamm mõnda aega aktsiaseltsi Inturist direktorite nõukogu. Tegemist on endise Nõukogude Liidu turismisektoris valitsenud Inturisti järglasega.

Tamm on olnud tegev isegi poliitikas. Nimelt töötas ta 2000. aasta paiku Venemaa-Valgevene liidu peasekretäri Pavel Borodini nõunikuna.

Mis puutub pereellu, siis 2000ndate alguses oli Tamm lähedastes suhetes lauljatar Lolitaga ning kõmuajakirjanduses kirjutati nende peatsest abiellumisest. Siiski viis elutee nad hiljem lahku. Samuti on Tamme seostatud Vene diiva Irina Allegrovaga. Esimesest abielust on Tammel poeg ja tütar.

Ent äritegevusest märksa enam viidatakse Tamme puhul tema seotusele Solntsevo kuritegeliku grupeeringuga. Enamasti nimetataksegi Tamme ajakirjanduses otsesõnu Solntsevo organiseeritud kuritegeliku grupeeringu liidriks ning allilma autoriteediks. 

Veebilehel compromat.ru on avaldatud Moskva siseasjade peavalitsuse kokkuvõte 12. augustist 1993, mil ühe kasiino omaniku tapmisjuhtumi juurdluse käigus peeti kinni tosinkond isikut, nende seas ka Arnold Tamm. Mees lasti peagi vabadusse, kuid järgmise aasta mais pidasid miilitsatöötajad operatiivinfo kontrollimiseks Tamme koos veel mitme kahtlusalusega Moskvas taas kinni.

1999. aasta aprillis sattus Tamm taas õiguskaitseorganite pihtide vahele, sest sõitis Moskvas ringi ärandatud sõiduautoga BMW, mida Interpol taga otsis.

Tamm oli Solntsevo grupeeringu ninameestest esimene, kellel tuli 2002. aastal kohtu ette astuda. Enne seda olid kõik jõugu liikmete kriminaalasjad juba juurdluse käigus liiva jooksnud. Siiski ei pandud Tammele süüks mitte kriminaalsesse ühendusse kuulumist, vaid narkootikumide omamist. Ilmnes, et ta oli korduvalt omandanud meelemürke, peamiselt kokaiini ning sundinud ka ööklubi Dolls tantsijannasid neid tarvitama. Tamme suvila läbiotsimisel leiti kaks kokaiinipakki ning teiste temaga seotud kriminaalasjade käigus avastati ühtekokku pool kilo narkootikume.

Prokuratuuris kõrgetel ametikohtadel istunud ametnikud takistasid ka seda juurdlust, mistõttu peaprokurör Vladimir Ustinov otsustas oblastiprokuratuuri juhtumi uurimisest eemaldada ning võttis selle isikliku kontrolli alla. Siiski jäi sellest väheks ning 2003. aasta juunis jättis Moskva oblasti kohus Tamme õigeksmõistva kohtuotsuse jõusse.

Praegu seostatakse Arnold Tamme Interpoli ja USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) kümne kõige tagaotsituma isiku hulka kuuluva Semjon Mogilevitšiga, keda peetakse Ida-Euroopa riikide organiseeritud kuritegevuse üheks peamiseks juhiks.