Aleksis Kivi – see neljas vend ja soome kirjanduse rajaja

Soome rahvakirjaniku Aleksis Kivi sünniaastapäeval, 10. oktoobril tähistatakse traditsiooniliselt soome kirjanduse päeva. See on ka kõigi soome keele õppijate pidupäev. Kes aga on see mees ning mida tema lühikeseks jäänud elust tänaseks teame?

On ta siis rahvus- või rahvakirjanik? Sedagi on uuritud (Soome rahvusmuuseumi ja Topeliuse seltsi konverentsil Suomen symbolit 2002) ning järeldusele jõutud, et kui meil s.t soomlastel on rahvamuuseum, miks ei võiks siis olla ka rahvakirjanik. Ehkki veel mõni sugupõlv tagasi viitas rahvakirjaniku nimetus pigem talutare hämarusele. Kõneldi ju samamoodi ka rahvalaulust ning rahvaülikoolistki. Samas olid Soomes olemas muuhulgas nii rahvuslill kui ka rahvuseepos.

Sõnavalikut – rahvakirjanik – on etümoloogiliselt põhjendatud aga nii: soome keeles tuleneb sõna rahvuslik sõnast rahvas – ning see erineb mujal Euroopas kasutusel olevatest sõnadest nagu natio (inglise keeles), populus (ladina keeles), volk (saksa). Seega leitakse Soomes, et rahvakirjanik on justkui rahvale omasem ja inimestele lähemal. Ilus mõte, eks! 

• Aleksis Kivi sündis 1834. aasta sügisel külarätsepa pere neljanda pojana. Pärast teda sündinud õeraas suri neiuikka jõudmata.
• Kirikuraamatusse kanti poisslapse nimena sisse hoopis Alexis Stenvall.
• 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse, et poiss õpiks kirikuõpetajaks. Talurahva hulgast tulnud õpilane oli neil päevil haruldus, nagu ka soomekeelne õpetus. Nii tuli poisil esmalt hoopis  rootsi keel selgeks saada, sest haridust anti vaid kuningriigi keeles.
• Carl Stockuse erakoolis õppis tulevane rahvakirjanik tublid viis talve, siis sai kooliraha lõppemise tõttu iseseisvalt õppetööd jätkata. Ent hätta nooruk ei jäänud: gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks.
• Samal aastal otsustas ta loobuda kirikuõpetaja karjäärist, sest temast pidi saama soomekeelne kirjanik. 
• Haridusteed jätkas Kivi ka ülikoolis, ent kuus aastat hiljem lahkus ta omal soovil koolist ning diplomita.
• Aleksis Kivi ellu mahtus ka armastust: esimene neist oli noorukieas, mil Aleksis sõlminud romantilisema suhte endast kümme aastat noorema naabripiiga Karoliina Heikintütrega. Ent tüdruku isa oli «vaese studendi» vastu sedavõrd, et pani tütre hoopis teisele mehele. 
• Kosja läks Kivi aastaid hiljem oma ülikoolikaaslase õele, ent vaesusele viidates jäänud seegi liit võimaliku äia nõudmisel sõlmimata.
• Kivi on kirjeldatud kui lõbusat, huvitavat, andekat ja heasüdamlikku meest. Tema eluloos on mainitud mitut naist, ent pikemast armusuhtest teavet ei leidu. Ometigi võib mehe loomingust järeldada, et muusasid oli omajagu: õrnusi ja helli sõnu jagas ta paberil ohtralt, kuid kõik pühendused on nimetud.
• Kivi hoolitses oma tervise eest, nii kinnitavad ka tema tervist aastaid jälginud arstide päevaraamatud. Tema täiskasvanu elu parim aeg mahtus vahemikku 1864-1868. Mees oli reibas ja heatujuline ning ka kirjanduslikus mõttes oli ta heas vormis. Ent siis saanud ta kord ühel meeleolukal jahiretkel üdini märjaks ning tõusnud palavik enam alla ei läinudki (Kirjast Kaarlo Bergbomile 1868. aasta lõpul). Aasta hiljem mainib Kivi kirjavahetuses valusid südame piirkonnas, öeldes, et selles pole midagi poeetilist. 
• Tervis halvenes äkitselt kevadel 1870, kui Kivi lõpetas pikki kuid kestnud tööprotsessi ning soovis närve puhata, sõprade seltsis aega veeta ning ühte-teist kirjutatust seltsilistele ette lugeda... Ent Helsingisse jõudes tundis Kivi suurt rahutust ega leidnud kuskil asu. Ka muutus ta üha süngemaks ning rääkis järjest vähem. Isegi riietusele ei pööranud ta enam tähelepanu, välimus jäi unarule. Aega veetis ta pigem suvalistes kõrtsides tundmatute seltsis. Helsingis-käik lõppes äkitselt ning ilmselt mingi tõsisema äpardusega, sest Kivi viidi sõprade makstud voorimehega koju tagasi.
• Alkohol murdis mehe tervise ning vaimu ning 1872. aastal oli mees mõned korrad koguni vaimuhaiglas ravil olnud. Arstid jõudsid lõpuks järeldusele, et 38-aastane Kivi on parandamatult haige. Ta kirjutati haiglast välja ning koliti ümber venna juurde Tuusulasse.
• Ennasthävitavad mõtted said mehe nüüd paraku aga kiiresti ja lõplikult kätte: 1872. aasta viimase päeva varahommikul kell 4 oli Aleksis Kivi elust lahkunud. Samas majakeses suri 40 aastat hiljem ka tema vend Albert Stenvall, kes koos oma naisega mõrvati.

Kirjandusteadlased on Kivi tekstidest leidnud nii romantismile kui ka realismile iseloomulikke jooni. Oma lühikeseks jäänud loometeest hoolimata suutis Kivi luua kõrgtasemel kirjandust ning seda ajal, mil soome kirjandustraditsiooni (v.a rahvaluule) ei olnud veel loodudki. Kivi oli esimene soomlasest elukutseline kirjanik. 1900ndatel käivitunud nn Kivi-renessanss tõstis mehe Soome rahvakirjaniku* staatusesse ning temast sai Mikael Agricola ja Elias Lönnroti kõrval kolmas võrdväärne soome kirjanduse looja.

Kivi kuulsaimad teosed nii Soomes kui ka Eestis on (ka teatrilavadele jõudnud) «Seitse venda» (1870) ning «Nõmmekingsepad» (1864).

• KUULA, kuidas loeb seitsme venna eluolust katkendeid näitleja Kaarel Toom
• KUULDEMÄNG: katkendeid 1964. aastal Eesti Raadio stuudios salvestatud Aleksisi Kivi komöödiast «Nõmmekingsepad» 

Mitmeid Aleksis Kivi kirjutatud luuletusi ja tekste on ka viisistatud. Teiste hulgas näiteks juuresolev «Orava laul», mis on pärit Kivi kuulsaimast romaanist «Seitse venda». Laul on Soome tuntud ka kui «Makeasti oravainen» ja «Laulu oravast», ning sel (raamatus nimeta jäänud) laulul on romaanis oma kindel koht: laulu esitab üks vennastest ehk Timo raamatu teise peatüki lõpus.

Ka Eestis tähistatakse Aleksis Kivi päeva

Soome keele õpetajate algatusel on korraldatud alates 2001. aastast soome keele teemapäeva keskkooliõpilastele ja nende õpetajatele. Külaskäigud on toimunud oktoobri alguses, sest 10. oktoobril tähistatakse Soomes Aleksis Kivi päeva, mis on pühendatud soome kirjandusele. Võõrustav kool on planeerinud päeva kava ja külalistel on olnud võimalus nautida mitmesuguseid etteasteid. Päeva jooksul tehakse ja õpitakse töötubades koos midagi soomepärast ja Aleksis Kiviga seotut.

Soome Instituut on üritust toetanud ja aidanud vajadusel kommunikatsiooni ja korraldamisega. Aleksis Kivi päev on hea näide sellest, kui pühendunult õpetajad oma tööd teevad. Õpilaste etteastetest ja töötubadest õhkub indu ja koostegemise rõõmu. Lisaks Agricola olümpiaadile on Aleksis Kivi päev soome keele õppijate jaoks üks aasta tähtsamaid haripunkte.

Vaata ka:

• Linnunlento-blogis on lugu Tapa Gümnaasiumi Aleksis Kivi päevast 10.10.2015.
• Aleksis Kivi päevad Eesti koolides

NB! Oma teadmisi saab proovile panna täna Tartus. Pildil viidatud lingile pääsed SIIT.

/ Eesti Soome Instituut Foto: Eesti Soome instituut