Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Austria ametnik eitab natsitervituse tegemist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: DARREN HAUCK/REUTERS/SCANPIX

Austria Vabaduspartei (FTÖ) peatas väidetavalt natsitervitust teinud ja «Heil Hitler» skandeerinud liikme erakondliku kuuluvuse, kuid mees ise eitab süüd.

Austria meedia teatel oli tegu Steiermargi liidumaal töötava nõunikuga, kes jäi oma käitumisega silma ühe kohaliku omavalitsuse istungil, kirjutas Der Standard. Mehe nime ega ka intsidendi täpset toimumispaika pole avalikustatud.

FTÖ juht Josef Riemer kinnitas, et erakond võtab süüdistusi väga tõsiselt ja peatas juhtumi asjaolude väljaselgitamiseni kõnealuse isiku parteilise kuuluvuse. Reutersi andmetel on mees aga palganud end kaitsma advokaadi.

Intsident leidis aset ajal, mil Austrias valmistutakse 15. oktoobril toimuvateks parlamendivalimisteks. Arvamusuuringud ennustavad FTÖ-le seal head tulemust.

Sageli paremäärmuslikuks ja populistlikuks nimetatav Vabaduspartei on tõusnud riigi üheks populaarsemaks erakonnaks koos sotsiaaldemokraatide ja Rahvaparteiga.

Mullustel skandaalsetel presidendivalimistel, mille tulemused tühistati esmalt protseduuriliste rikkumiste tõttu sedelite lugemisel, võitis Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer küll esimese vooru, kuid jäi lõpuks napilt alla Van der Bellenile.

Viimati oli Vabaduspartei nii populaarne karismaatilise Jörg Haideri juhtimise ajal. Varjamatult natse toetanud ning sisserändajaid, islamit ja ELi kritiseerinud Haideri eestvedamisel saavutas varem kolm kuni viis protsenti häältest pälvinud protestierakond 1999. aasta parlamendivalimistel 27-protsendilise toetusega teise koha.

Valimiste tulemusena kaasas Rahvapartei esimest ja seni viimast korda Vabaduspartei valitsusliitu, misjärel kehtestas EL tavatu sammuna Austriale diplomaatilised sanktsioonid. Vaatamata kriitikale püsis Rahvapartei ja Vabaduspartei võimuliit 2005. aastani.

Tagasi üles