Soome saabki 100: pidustused on täies hoos!

Foto: Ekraanitõmmis

Soome juubelipitustused on täies hoos. Presidendilossi esisel väljakul lehvivad üheskoos 100 riigilippu. Ajaloolise sündmuse auks jäävad valgustatud lipud masti kuni 7. detsembrini. Vaata videost, kuidas lipud heisati ja mis veel täna toimub.

Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril tähistab Soome vabariik oma sajandat sünnipäeva. Riigi senises ajaloos suurimat pidupäeva tähistatakse juubeliaastale kohaselt YHDESSÄ ehk üheskoos ning elamusliku programmiga.

Kui traditsiooniliseltki on 6. detsember pidulik ja sündmusterohke päev, siis sel ajaloolisel aastal algab iseseisvuspäeva tähistamine juba nädal varem ning ulatub kõikjale üle Soome ja piiri tahagi.

Suuremaid ja väiksemaid sündmusi ning mälestushetki korraldavad kõik, kellele Soome iseseisvus ja selle sajas sünnipäev olulised on. Ettevalmistused juba käivad ning Suomi 100 toimkonna andmeil on sündmuste olemus kirev: tulekul on nii traditsioonilisi, vaikseid hardushetki kui ka suurejoonelisi pidusid ja vastuvõtte. Algatatakse ka uusi traditsioone. Niisiis ei peaks kellelegi märkamatuks jääma, et ees on ainulaadne hetk maa ajaloos. Aeg, mida tähistatakse rõõmu ja väärikusega. 

Kulminatsioon tõotab tulla vägev

6. detsembrile eelnev Soome sünnipäevanädal toob endaga muu hulgas Luminous-valotaideteokset ehk valguskunsti, mis sätib pidurüüsse muuhulgas Soome ajaloolised maamärgid. 28. novembril alanud valguskunstikompositsioonide festival toob pimedusest esile paljud ajaloolised hooned: muuhulgas saavad tulerüü Olavinlinna, Näsinneula, Oulus paiknev Kuusisaari, Saana tundur ja Turu linnuse.

Helsingis Kasarmitori platsil avati skulptor Pekka Kauhaneni kavandatud Talvesõja kangelaste mälestusmärk.

Oulus toimus üleriigiline pidu ehk Suomi 100-juhla.

Ka soomlaste rahvussport saab pidulikumalt tähelepanu: Jäähoki SM-liiga Suomi 100 juubelimatšid mängitakse üle Soome erinevates jäähallides. Juubeliseeria finaalmäng toimub 5. detsembril.

Teisipäev, 5. detsember 2017

Iseseisvuspäeva eelõhtul ehk teisipäeval, 5. detsembril kell 12 kogunes Soome parlament Eduskunta ajaloolisele juubeliistungile. 

Õhtul kell 18 toimub Helsingis Soome presidendilossi ees Kauppatoril Soome iseseisvuse sajanda sünnipäeva ametlik avamine. Samal ajal heisatakse kõikjal üle Soome riigilipud ning kõikjal üle maa süttivad sinivalged tulukesed. 

Riigilipud lehvivad Soome siseministeeriumi eriloal öö läbi kuni iseseisvuspäeva, 6. detsembri hilisõhtuni. Kõik mastidesse heisatud siniristiga lipud valgustatakse täiendavalt.

Kuna soomlaste lemmikajaviide vormeli ja hokimängude jälgimise kõrval on karaoke laulmine, siis kutsuvad kõik Soome karaokerestoranid 5. detsembril soomlasi laulma. Kavas on kolm märgilist laulu «Sininen ja valkoinen», «Olen suomalainen» sekä «Maamme»-laulu ehk hümn. Väljakutse esitatakse kell 21 kõikjale üle maa ning eesmärk on laulda yhdessä ehk üheskoos.

Laste päris oma ja traditsiooniliselt üleriigiline iseseisvuspäeva vastuvõtt (Suomen lasten itsenäisyysjuhla) toimub sel päeval Helsingis. Kutse on saanud enam kui 800 last kogu Soomest. Toimub ka mitmekultuuriline iseseisvuspäevapidu (Monikulttuurinen itsenäisyysjuhla). Kell 13.30 Finlandia-talos toimuva koosviibimise patroon on presidendi abikaasa, proua Jenni Haukio.

Kuna Soome on ametlikult ja algusest peale olnud kakskeelne riik, st riigi ametlikud keeled on soome ja rootsi keel, siis tähistavad üheskoos iseseisvuse sajandat pidupäeva ka soomerootslased: ühine üle maa ja samaaegset ehk kell 14 algab ühislaulmine Finlands svenska sång- och musikförbund (FSSMF) toimub peamiselt Soome läänerannikul, sest neis piirkondades on soomerootslasi enim.

Kolmapäev, 6. detsember 2017

Iseseisvuspäeval, 6. detsembril toimub traditsiooniliselt terve rida ametlikke tseremooniaid – nii ka sel aastal.

Hommikul kell 10 algab pidupäev kirikuis piduliku jumalateenistusega ning kõlab Sibeliuse «Finlandia», mida soomlased «Maamme» laulu kõrval samaväärselt hümniks nimetavad. 

Helsingi toomkirikus algab jumalateenistus kell 12.

Soome iseseisvust kaitsnud sõjameeste mälestuse austamise märgiks seisavad auvahtkonnad kõikjal üle maa paiknevatel sõjaväekalmistutel, mh Helsingis Hietaniemi kalmistul, Tamperes, Oulus, Kuopios ja Lappeenrantas.

Traditsiooniline kaitsejõudude paraad toimub sel aastal Kuopios. Tseremoonia algab kell 13.

Muide, traditsiooniliselt on pärast paraadi televiisoris näidatud kirjanik Väinö Linna romaani põhjal 1955. aastal vändatud filmi «Tuntematon sotilas» («Tundmatu sõdur», rež. Edvin Laine, katkend juuresolevas videos). Kas nii on ka sel aastal, jääb üllatuseks, kuna juubeliaasta filmiprogrammi raames esilinastub oktoobri lõpus klassikast tuliuus versioon (rež. Aku Louhimies).

Ajaloolise õhtu krooniks saavad üliõpilaste tõrvikurongkäik ja presidendilossis toimuv vastuvõtt ning sinivalge ilutulestik, mis algab Helsingis ja mitmes teises Soome linnas kell 22.

Kohvita, lehvita ja valgusta

Soome juubeliaasta on ainulaadne sündmus riigi ajaloos. Et kõik tähtpäeva meeleolust osa saaksid, esitab Suomi 100 toimkond soomlastele ja Soome sõpradele kõikjal maailmas üleskutse: loome üheskoos meeleolu juues kohvi, heisates siniristilipu (sobib ka laualipp) ning süüdates valguse. 

Miks just need kolm? 

1. Sest näiteks kohvi tarbimise poolest on soomlased jätkuvalt maailma edetabeli tipus. Traditsiooniline kohvipaus toimub Soome töökohtades kell 14. Nii võiks see olla ehk nüüdki, ent ajast tähtsam on, et kohvi juuakse üheskoos – yhdessä;
2. Sest vabadust ja lootust sümboliseeriva siniristi lehvitamise päevi ei ole kalendris kunagi liiga palju. Üks eritingimus on seekord ka: kui lipp heisatakse masti, palub siseministeerium öö läbi lehviv riigilipp korralikul valgustada;
3. Sest nagu iseseisvusdeklaratsiooni kirjutades ehk 100 aastat tagasi otsustati, süüdatakse ka sel aastal täpselt kell 18 kõigi Soome, soomlaste ja soomemeelsete kodude akendele kaks küünalt. Elavale leegile lisaks valgustatakse kodud, aiad ja rõdud ning kõik ametiasutused sinivalgete lambikestega. NB! Sinivalgete lambikestega  ühisvalgustamine algab Soomes 5.12 kell 18 ja lõpeb 7.12 kell 9 hommikul.

Noppeid programmist

Iseseisvuspäeva tähistamise üleriigilise programmi leiad SIIT. Piirkondlikud sündmused on kirjas SIIN 

Soome iseseisvuse algushetked:

• 18. juulil 1917. aastal kiitis toonane Tsaari-Venemaa koosseisu kuulunud Soome parlament Eduskunta heaks niinimetatud võimuseaduse, mida paljud omaaegsed peavad omalaadseks iseseisvusmanifestiks. Sotsiaaldemokraatide ja kodanlike iseseisvusaktivistide toetatud seaduse poolt oli 200 saadikust 136, vastu hääletas 55 liiget. Eduskuntas heaks kiidetud seadus ei jõustunudki kunagi, sest selle vastu olnud ajutine valitsus saatis toonase Soome parlamendi seaduse vastaste kaasabil laiali.
• 27.11. Eduskunta valitud senat alustab P. E. Svinhufvudi juhtimisel tööd, valitsusprogrammi esimene eesmärk on iseseisvuse kindlustamine.
• 4.12. P. E. Svinhufvudi senat ehk Soome valitsus loeb Eduskuntale ette koostatud iseseisvuse manifesti teksti.
• 6.12. Iseseisvusmanifest võetakse Soome parlamendis vastu. Teksti poolt hääletab 100 rahvasaadikut, vastu on 88.
• Manifesti vastuvõtmise päev kinnitatakse hiljem Soome rahvuspühaks ja seda nimetatakse iseseisvuspäevaks. Ühtlasi lepitakse ka kokku, kuidas soomlane maa iseseisvusest pühamal moel osa saab – süüdates kokkulepitud päeval ja kellaajal (kuuendal kell kuus) kaks küünalt aknale sisse ja väljapoole paistma.
• 31.12. Venemaa rahvakomissaride liit tunnustab Soome iseseisvust.
• 4.-10.1.1918 Põhjamaad, Saksa ja Prantsusmaa tunnustavad Soome iseseisvust.