Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kataloonia iseseisvus muutus Schrödingeri kassiks

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Peaminister Maiano Rajoy nõuab selgust – on siis iseseisvus või mitte? | FOTO: STRINGER/AFP/Scanpix

Kataloonia staatus meenutas eilseks kuulsat mõttelist eksperimenti, milles iseseisvus justkui on ja ei ole ka.

Eile hommikul kriisikoosoleku kokku kutsunud Hispaania peaministrilt Mariano Rajoylt oodati mässulise piirkonna tegevusele mingit reaktsiooni, kuid valitsusjuht oli sama nõutu kui kõik teisedki ja palus Kataloonia presidendil Carles Puigdemontil ametlikult täpsustada, kas ta siis ikkagi kuulutas iseseisvuse välja või mitte.

Kataloonia eraldumisele kohest vastust lubanud Rajoyl oli tarvis selgust, et otsustada, mis saab edasi – näiteks kas lasta käiku põhiseaduse artikkel 155, mis lubab ebaseaduslikult omariikluse välja kuulutanud piirkonna valitsuse tagandada.

Puigdemont teatas teisipäevasel Kataloonia parlamendiistungil, et referendumiga sai ta mandaadi iseseisva riigi välja kuulutamiseks, kuid esialgu peatab ta allkirjastatud iseseisvusdeklaratsiooniga edasiliikumise, et Madridiga läbirääkimisi pidada.

Hispaania valitsus keeldus iseseisvusdeklaratsiooni arutamast, märkides, et ei ole millegi üle läbi rääkida. «Mille üle te tahate, et me läbi räägiksime? Kuidas lasta riiklik ühtsus põhja?» küsis peaministripartei Kataloonia parlamendiesinduse juht Xavier Garcia Albiol retooriliselt.

Kataloonia Sotsialistliku Partei juht Miquel Iceta ei suutnud aga Puigdemonti avalduses iseseisvusdeklaratsiooni näha: «Te teete ettepaneku peatada deklaratsioon, mida pole üldse tehtudki.»

Sama arvas ka Hispaania suursaadik Prantsusmaal Fernando Cardera. «Te ei saa ajutiselt peatada midagi, mida pole olemas. Iseseisvus on nagu rasedus – sa kas oled rase või mitte.» Cardera lisas Prantsuse raadiojaamale RTL, et iseseisvusdeklaratsioon on võrdne riigipöördega – ainult selle vahega, et pole näha inimesi relvadega parlamenti minemas.

Kataloonia valitsuse pressiesindaja Jordi Turulli selgitas eile, et iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine oli sümboolne akt, millega näidati pühendumist iseseisvumisele, ning lisas, et ametliku deklaratsiooni peab tegema Kataloonia parlament.

Katalaanist endine Euroopa Parlamendi president Josep Borrell märkis irooniliselt: «Nad võisid vältida tragöödiat, kuid jätkavad komöödiaga.»

Puidgemonti poliitiline köielkõnd muutis ka iseseisvuse toetajate suhtumist temasse. Vasakradikaalse iseseisvusmeelse erakonna Candidatura d’Unitat Popular (CUP) Kataloonia parlamendi spiiker Anna Gabriel nimetas teisipäevast avaldust käest lastud võimaluseks, partei noorteharu läks aga veelgi kaugemale ja ütles, et Puigdemonti kõne puhul oli tegu riigireetmisega, kirjutab Politico.

Ka Puigdemonti väited, et iseseisvust õigustab rahva tahe, panevad paljusid kukalt kratsima – 1. oktoobril toimunud referendumil osales vaid 43 protsenti hääleõiguslikest Kataloonia kodanikest, kellest omakorda 90 protsenti pooldas Hispaaniast eraldumist.

Euroopa Liit on väljendanud selget toetust Hispaania keskvalitsusele, kutsudes Katalooniat üles Hispaania põhiseadust austama. «Komisjon jälgib Hispaania olukorda tähelepanelikult ja kordab varasemat üleskutset austada Hispaania põhiseaduslikku korda,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Londonis asuva uuringufirma Teneo Intelligence asejuhi Antonio Barroso sõnul on Rajoyl kaks varianti: «Kui Puigdemont jääb ebalevaks, muutub iseseisvusliikumine killustunuks; kui Puigdemont nõuab iseseisvumise kaitsmist, on Rajoyl võimalik lasta käiku artikkel 155.»

Samuti võib iseseisvuse väljakuulutamisest loobumine Puigdemontile maksma minna Kataloonia parlamendis enamust hoidva CUP toetuse, jättes presidendipartei kohalikus valitsuses vähemusse.

«Mõlemal juhul oleks Rajoy esimene ülesanne taastada Kataloonias seaduslik kord, mis võib kaasa tuua ennetähtaegsed valimised,» vahendab Barrosot Reuters.

Teoreetiliselt on Kataloonia parlamendil, millest enamuse moodustavad iseseisvusmeelse CUP saadikud, pärast presidendi märguannet 48 tundi, et eraldumise üle hääletada. See, kas vastav korraldus ka antakse, jäi vähemalt eile selgusetuks.

Tagasi üles