Mihhail Korb: nii Kataloonia kui ka Krimmi referendum olid okei

Mihhail Korb saates «Suud puhtaks». Foto: Ekraanitõmmis ETV videost

Keskerakonna peasekretär ja Riigikogu väliskomisjoni liige Mihhail Korb samastas ETV saates «Suud puhtaks» äsjase Kataloonia iseseisvusreferendumi Krimmis 2014. aastal okupatsioonitingimustes toimunud referendumiga.

Mihhail Korb rääkis, et tuli saatesse mõttega, et ei tee enne suud lahti, kui kõlab sõna «Narva». «Mulle tundub, et Narvaga on kõik korras, sest need paralleelid (Katalooniaga – toim.) ei ole õiged ja asjakohased,» ütles saatekülaline debatisaates «Suud puhtaks».

Korbi sõnul avaldasid inimesed nii Krimmis kui ka Kataloonias oma arvamust. «Täpselt samamoodi – seal (Krimmis) tulid inimesed, ütlesid oma arvamuse,» arvas ta.

Saatejuht Urmas Vaino küsimusele, kas Krimmi referendum oli «okei», vastas Korb jaatavalt. «Samamoodi nagu Kataloonia referendum on okei. Inimesed tulid ja avaldasid arvamust. Inimestel on õigus arvamust avaldada,» ütles Korb.

Korbi järel võttis sõna võtnud Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) rõhutas, et Krimmi referendum toimus okupatsioonitingimustes. «Ma saan, Mihhail, aru, et praegu enne kohalikke valimisi ei saa sa teisiti ilmselt väita, aga see on küll olukorra täiesti pea peale keeramine. Võrrelda Krimmi referendumit sellega, mis toimus Kataloonias – ma arvan, et isegi Katalaanid ütlevad, et see nii ei ole,» sõnas Mihkelson.

Korbi väljaütlemise peale esitas Reformierakonna fraktsioon peaminister Jüri Ratasele riigikogus arupärimise. Fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross märkis, et Eesti, Euroopa liidu ja ÜRO kõrgemate tasandite kinnitatud seisukoht on, et Krimmi referendum oli ebaseaduslik ja rahvusvahelise õiguse rikkumine.

Kross lisas, et Krimmi referendum viidi läbi nelja vene spetsnazi brigaadi ja vähemalt ühe merejalaväebrigaadi surve all. «Samasuguse mudeli järgi rahvusvahelise õiguse rikkumist nägi maailm viimati 1940. aastal nn. valimiste läbiviimisel Nõukogude Liidu tankide toel illegaalselt okupeeritud Eestis, Lätis ja Leedus. On traagiline ja piinlik, kui Eesti peaministrierakond ei suuda selles asjas üheselt mõistetavat hukkamõistu väljendada,» ütles Kross pressiteate vahendusel.

Kataloonia president Carles Puigdemont esines teisipäeva õhtul provintsi parlamendi ees sõnavõtuga, milles iseseisvust siiski veel välja ei kuulutanud. Ta teatas, et Kataloonial on õigus end iseseisvaks kuulutada, kuid enne siiski püütakse keskvalitsusega kõnelusi pidada.

Kataloonia valitsuse teatel toetas eelmisel pühapäeval toimunud ebaseaduslikul iseseisvusreferendumil Hispaaniast lahkulöömist 90 protsenti hääletanud inimestest.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy ähvardas kolmapäeval telepöördumises peatada Kataloonia autonoomia ja rõhutas, et Hispaanial on võimalus rakendada põhiseaduse artiklit 155, mis lubab keskvalitsusel haarata osaline või täielik kontrolli mõne oma 17 regiooni üle, kui need ei täida seaduses sätestatud kohustusi.