Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

PERSOON. Miljardär nahktagis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Niklas Herlin. | FOTO: Sanna Heikintalo / Lehtikuva / SCANPIX

Osav provotseerija ja haritud tüüp – nii pealkirjastas Soome päevaleht Helsingin Sanomat oma järelehüüde Niklas Herlinile, kelle lahkumine jätab suure tühimiku nii põhjanaabrite äri-, kultuuri- kui ka meediaellu.

Herlin oli vaid 53-aastane, kui ta 10. oktoobril oma Lõuna-Prantsusmaal Niceʼi kuurortlinnas asunud talvekorteris ootamatu tervisehäire tagajärjel suri.

«Ma olen vaid kajakas Vahemehe rannal,» kirjutas ta alles möödunud laupäeval Facebookis.

Herlin oli üks Soome rikkaimaid mehi. USA majandusajakiri Forbes hindas oktoobri alguses suurettevõtja varanduse suuruseks ligi 1,42 miljardit eurot, paigutades ta sellega maailma rikaste inimeste edetabelis 1468. kohale.

Sõprade seas Nikoks kutsutu aga ei näinud välja ega ka käitunud grammivõrdki nii, nagu Soome rikkaimate inimeste hulka kuuluvalt inimeselt oodata võiks.

Pigem riietus ta nagu vana wannabe-rokkar, kusjuures tema meelismuusika oligi peamiselt rokk, punk ja kantri. Ta suitsetas ja jõi viina ning tema sotsiaalmeediapostitused olid kõike muud kui poliitiliselt korrektsed, kirjutab Iltalehti.

Maailmal jäi nägemata, milliseks oleks Niko kujunenud juhul, kui tema isa, Kone liftiäri pikaaegne juht Pekka Herlin oleks testamendi muutmata jätnud. Nimelt koostas Pekka Herlin koos abikaasa Kirsiga 1990. aastal testamendi, pärandades oma varanduse võrdsetes osades viiele lapsele, viis aastat hiljem tegi aga selle salaja ümber. Käsutamisõigus Kones, seega ka enamik varast ja ühiskondlik positsioon anti üle Anttile (kes on praegu Soome kõige rikkam inimene – toim). Teistele lastele sellest ei teatatud ja pärast Pekka Herlini surma 2003. aastal katkesid seetõttu ka suhted vendade vahel.

Selline reetmine mõjus Nikole rängalt, sest algul oli isa näinud just teda oma töö jätkajana, kuigi poeg ise on tagantjärele tõdenud, et tõenäoliselt poleks ta Kone etteotsa kõige paremini sobinud.

Isa ja poja suhted olid aga selletagi pingelised. 2009. aastal kirjeldas Niklas Uusi Suomi portaali veergudel oma isa järgmiselt: «Inimesena oli mu isa kusipea, inimkoletis, halvimat sorti siga, kelle oleks pidanud õigel ajal steriliseerima. Ühiskonnale on ohtlik, kui hullud oma haigeid geene levitavad.»

Ameeriklase John Simoni kirjutatud elulooraamatus «Kone vürst» pihivad ka teised Herlini lapsed, et kannatasid aastaid isa vaimuhäirete ja joomise all. Vastu enda tahtmist perefirma tegevjuhiks tõusnud noorest Pekka Herlinist sai töönarkomaan ja aastatega vajus ta üha sügavamale alkoholismi. Et ettevõte oli talle perest tähtsam, muutus Kone Pekka Herlini juhtimisel aastatel 1964–2003 raskustes vaevlevast 2000 töötajaga firmast rahvusvaheliseks liftigigandiks, mis annab tööd 33 000 inimesele 53 riigis.

Päranditülist sai alguse ka kahe venna kaudne mõõduvõtmine, sest nii Anttist kui ka Niklasest said Soome meediamogulid. Antti on nimelt suuraktsionär Soome suurimas erameediakontsernis Sanomat, mis annab välja näiteks päevalehti Helsingin Sanomat ja Iltasanomat. Samas kuulus Niko alates 2013. aastast Sanomate peamise konkurendi Alma Media juhatusse, omades kontsernis, mille alla kuuluvad ka väljaanded Aamulehti, Iltalehti, Kauppalehti ja Talouselämä, 19,4-protsendilist osalust, ning oli suuromanike seas seega teisel kohal.

Kuigi Niklasel raha jagus, ei olnud see talle esmatähtis. Ta ei joonud kalleid veine ega suitsetanud peeneid sigareid, tal ei olnud luksuslennukit, purjekat ega jäähokimeeskonda, kirjutab Iltalehti.

Lahutatud abielust oli tal kaks last, poeg ja tütar, kellest viimane on sündinud Downi sündroomiga. Seepärast tulenevalt sai Herlini südameasjaks panustada puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisse. Üks tema lemmikbändidest oligi 2015. aastal Soomet Eurovisioonil esindanud punkbänd Pertti Kurikan Nimipäivat, mille liikmeteks on neli keskealist vaimupuudega meest.

Noorena õppis Herlin Ühendriikides, lõpetades 1986. aastal Bentley ülikooli. Pärast seda alustas ta esialgu panganduses, kuid sukeldus peagi meediamaailma, kuhu jäi järgmiseks 30 aastaks. Tema roll ei piirdunud aga vaid suuromaniku tasemega, vaid ta töötas ka ise aktiivselt ajakirjanikuna, pidades aastate jooksul nii reporteri, toimetaja, uudistejuhi kui ka kolumnisti ametit.

Tema maailmapilti mõjutas tugevasti lapsepõlv Kirkkonumme talus ning vanaisa Kustaa Vilkuna, tuntud soome akadeemik, poliitik ja etnograaf, kes oli toonase presidendi Urho Kekkoneni kaalukas nõuandja, nii et teda peeti võimuringkondade halliks kardinaliks.

Iseloomulik näide lahkunud ärimehe ja ajakirjaniku sarkastilisest naljasoonest on tema viimaseks jäänud sotsiaalmeediapostitus: «Mida kõrgem on latt, seda kergem on selle alt läbi minna.» Samas stiilis lõpetas ta ka oma kõnesid ja kohtumisi: «Pöördume teemade juurde tagasi, kui veel elus olen.»

Niklas Herlin

  • Sündis 18. novembril 1963 Soomes Kirkkonummel.
  • Suri 10. oktoobril 2017 Prantsusmaal Niceʼis.
  • Bakalaureusekraad USAs Bentley ülikoolist, mille ta lõpetas 1986. aastal.
  • Pärandusega sai 3-protsendilise osaluse ühes Soome edukaimas suurfirmas, lifte ja eskalaatoreid tootvas Kones.
  • 1987–2001 oli toimetaja ja uudistejuht väljaannetes Kauppalehti, Suomen Kuvalehti ja Ilta-Sanomat.
  • 2003. asutas kirjastuse Teos, lisaks kuulus talle kirjastus Nikotiimi.
  • 2005–2017 laadimisseadmeid tootva Cargoteci (endine Kone allüksus) suuromanik.
  • 2007–2016 uudisteplatvormi Uusi Suomi juhatuse liige, suuromanik ning kolumnist.
  • 2013–2017 meediakontserni Alma Media suuromanik ja juhatuse liige.
  • Lahutatud, kaks last.
Tagasi üles