Austria seisavad pühapäeval ees parlamendivalimised, mis võivad aastakümneid tsentristide juhitud riigi paremale pöörata, sest valijatele teevad muret eeskätt immigratsioon ja islam.
Austria valmistub ennetähtaegseteks valimisteks
Valimised peetakse aasta enne tähtaega, kuna sotsiaaldemokraatide ja Rahvapartei koalitsioon lagunes kevadel tülide tõttu.
Parlamendi 183 kohale on kandidaadid välja pannud 16 erakonda, kuid väljavaateid on vähem kui kümnel parteil. Hääleõiguslikke kodanikke on Austrias 6,4 miljonit.
Valimiseelsetes küsitlustes juhib Rahvapartei, mis on viimasel ajal tsentrist paremale nihkunud. Traditsiooniline paremerakond, immigratsioonivastane Vabaduspartei on küsitlustes teisel ja vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid kolmandal kohal.
Nelja protsenti künnise ületavad tõenäoliselt veel rohelised, liberaalne NEOS ja Liste Pilz eesotsas endise roheliste poliitiku Peter Pilziga.
Rahvapartei ja Vabaduspartei suure toetuse taga on austerlaste usaldamatus migrantide ja moslemite suhtes, sest 2015. aasta rändekriisiga tuli Austriasse ligi 100 000 peamiselt moslemist migranti.
Sotsiaaldemokraadid on saanud kõigil sõjajärgsetel valimistel esimese või teise koha, kuid nüüd on valijad hakanud enam toetama paremerakondade üleskutset karmistada migratsioonireegleid kui vasaktsentristide juttu sotsiaalsest õiglusest.
Sotsiaaldemokraadist kantsler Christian Kern on lubanud, et erakond läheb opositsiooni, kui nad pühapäeval ei võida. Kõige tõenäolisemaks peetaksegi Rahvapartei ja Vabaduspartei koalitsiooni, mis kallutaks Austria tuntavalt paremale.
Austria vasaktsentristist kantsler Christian Kern kasutas laupäeval viimast võimalust, et hoiatada rahvast enne parlamendivalimisi parempöörde eest, mille tooks kaasa konservatiivide ja paremäärmuslaste koalitsioon.
"Austria seisab aastakümnete tähtsaimal ristteel," ütles Kern Viinis Sotsiaaldemokratliku Partei (SPÖ) kampaaniakoosolekul.
Arvamusküsitlustes on valimiste eel esikohal paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) eesotsas "imelapseks" kutsutava 31-aastase Sebastian Kurziga, kellest saaks valimisvõidu korral Euroopa noorim liider. Tema tõenäolisimaks koalitsioonipartneriks arvatakse toetuselt teisel kohal olevat immigratsioonivastast Vabadusparteid (FPÖ), SPÖ on kolmandal kohal.