/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/10/15/7216203t1h3852.jpg)
Balti riikide suhtumine Kataloonia küsimusse on väga kummaline, ütles Islandi endine välisminister Jon Baldvin Hannibalsson eile Kataloonia uudisteportaalis elnacional.cat avaldatud intervjuus.
Islandi eksminister kritiseeris Balti riikide suhtumist Katalooniasse (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastates intervjueerija märkusele, et ükski Balti riik ega endise Jugoslaavia koosseisu kuulunud riik pole midagi öelnud Kataloonia kohta, sõnas Hannibalsson: «See on väga kummaline, väga kummaline. Samas, keegi ei eelda, et need riigid järsku ütleksid "OK, me tunnustame Kataloonia iseseisvust.» See ei ole küsimus, see ei ole väliste tegijate roll praegu.»
See, mida aga peaks eeldama Balti riikidelt ja endise Jugoslaavia riikidelt, on see, et nad kaitseksid katalaanide õigust, või teiste rahvaste õigust enesemääramisele demokraatlike vahendite kaudu, ütles Islandi eksvälisminister.
Hannibalssoni sõnul on katalaanidel õigus sellisele tunnustamisele, nagu ka Šotimaal, ning teised riigid peavad tunnustama nende otsust.
Kui eksvälisministrile tuletati meelde, et ka Island ei ole midagi Kataloonia kohta öelnud, märkis Hannibalsson, et Islandi vaikimine on seotud ilmselt praegu riigis valitseva poliitilise kriisiga.
«Asi on selles, et me oleme kriisis, kas teate? Valitsus langes mõni nädal tagasi ja me korraldame valimised (28. oktoobril). Sestap ei ole me ka midagi öelnud,» seletas ta.
«Island heitis väljakutse kõigile suurriikidele, kes tahtsid tuua Balti riigid ohvriks, et mitte nõrgestada Mihhail Gorbatšovi, kellega Lääs oli saavutanud läbirääkimiste teel külma sõja lõpetamise,» lisas Kataloonia veebikülg.