Bangladesh teatas kavatsusest rajada riigi piiri äärde Birmast põgenenud rohingjadele põgenikelaagri, mis mahutaks umbes 800 000 inimest. Taoline laager ületaks mastaabilt mitmekordselt seni maailma suurima põgenikelaagri Ugandas.
Ülevaade: kus asuvad maailma suurimad põgenikelaagrid?
Alates 25. augustist on Birmas vältava vägivalla tõttu Bangladeshi põgenenud umbes 550 000 rohingjat ja neile oodatakse lisa. Suur osa Bangladeshi jõudnud rohingjadest elab nüüd Birma piiri äärde tekkinud laagrites ja riigi valitsus plaanib nad ametlikku majutuskeskusesse ümber kolida.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) hinnangul on maailmas hetkel 65,5 miljonit põgenikku, kes elavad linnade keskustes, ebaseaduslikes asundustes ja veidi ametlikemates laagrites.
-Bidibidi Ugandas: 285 000 elanikku
Tohutule laagrile Põhja-Ugandas pandi alus 2016. aasta augustis, kui kodusõja ja äärmise toidupuuduse eest põgenevad lõunasudaanlased sinna saabusid.
Nüüdseks majutab see ÜRO andmetel umbkaudu 285 000 inimest.
Sudaani kodusõja puhkemisest saadik 2013. aastal on Ugandasse põgenenud ligi pool miljonit lõunasudaanlast ja Uganda lõunaosasse on rajatud veel teisigi, kuid väiksemaid põgenikelaagreid.
-Dadaab Keenias: 239 500 elanikku
Keenias - 60 kilomeetri kaugusel Somaalia piirist – asuv Dadaabi laager on majutanud Somaalia põgenikke juba 26 aastat. Suur osa neist põgenes Somaalia kodusõja eest 1991. aastal. Koju nad ei naasnudki ja laager sai koduks nende lastele ning lastelastele.
Dadaab koosneb neljast väiksemast laagrist, mis nüüdseks meenutavad linnu. Selle populatsioon kasvas uutesse kõrgustesse 2012. aastal, kui Somaalias puhkenud näljahäda põhjustas uue põgenikevoolu. Hinnanguliselt viibis laagris 2012. aasta tipphetkel 485 000 inimest.
Erinevate abiprogrammide tõttu on osad põgenikest aga koju naasnud ja ÜRO andmetel viibis septembris Dadaabis umbkaudu 239 500 inimest.
Läinud aastal otsustas Keenia valitsus Dadaabi, mis asub umbes 450 pealinnast Nairobist kirdes, sulgeda, sest nende väitel on laager Somaalia islamiterroristide kants. Keenia ülemkohus aga tühistas otsuse ja ütles, et laagri sulgemine oleks vastuolus riigi rahvusvaheliste kohustuste ja inimõigustega.
-Kakuma Keenias: 185 000 elanikku
Laager asub Keenia loodeosas samanimelise linna servas ja rajati 1992. aastal tuhandatele inimestele, kes olid pagenud Sudaani lõunaosast 1983. aastal alanud sõdade tõttu. Kakumasse tuli palju poisse, kes oleks Sudaanis lahingusse saadetud.
Laager võttis vastu ka sadu tuhandeid etiooplasi, kes põgenesid pärast sõjaväevalitsuse kokkukukkumist 1991. aastal.
Praegu moodustavad laagri asukatest poole Lõuna-Sudaanist tulijad, neljandik on Somaaliast ja etiooplasi on alla nelja protsendi.
-Nyarugusu Tansaanias: 139 630 elanikku
Burundi piirist 37 kilomeetri kaugusel asuv laager avati 1996. aasta novembris Kongo Demokraatlikust Vabariigist konflikti eest põgenenud inimestele.
2015. aastal, kui Burundis puhkes kriis president Pierre Nkurunziza soovi tõttu kandideerida kolmandaks ametiajaks, saabus Tansaaniasse kümneid tuhandeid põgenikke Burundist. Praegu moodustavad nad 47 protsenti Nyarugusu elanikest.
Tansaania annab peavarju umbes 60 protsendile Burundist põgenenud 410 000 inimesele.
-Zaatari Jordaanias: 80 140 elanikku
Süüriast on alates kodusõja puhkemisest 2011. aastal põgenenud umbes 5,2 miljonit inimest, see on nüüdisaja suurim põgenikevool.
Suurem osa neist on jäänud naaberriikidesse, kuid ÜRO andmetel elab laagrites vaid üheksa protsendi.
20 protsenti neist on Jordaania laagrites, milles suurim on augusti andmetel 80 140 elanikuga Zataari.
Laager asub pealinnast Ammanist 80 kilomeetri kaugusel ning rajati 2012. aastal.
Türki on põgenenud üle 3,2 miljoni süürlase ja sellega on Türgi ÜRO andmetel suurima arvu põgenike võõrustaja maailmas. Vaid 10 protsenti neist elab laagrites, suurim on 26 400 elanikuga Akçakale laager.
Liibanoni valitsuse andmete on nemad vastu võtnud 1,5 miljonit süürlast, kellest suurem osa elab Bekaa orus mitteametlikes telklaagrites.