Prantsusmaa hakkab terrorismiga vastuoluliste meetmete abil võitlema

Prantsusmaa sõdurid Pariisis asuva raudteejaama juures korda valvamas.

FOTO: Lewis JOLY/SIPA/Scanpix

Prantsuse parlament kiitis täna heaks vastuolulise terroritõrje-eelnõu, mis annab võimudele alalise voli otsida läbi inimeste kodusid, sulgeda pühakodasid ja piirata liikumisvabadust.

Seadus hakkab asendama 2015. aasta Pariisi terrorirünnakute järel kehtestatud ja korduvalt pikendatud eriolukorda. Eriolukord aegub selle aasta 1. novembril. 

Parlamendi ülemkoda ehk senat võttis seaduse teisel lugemisel vastu, ehkki vastased väitsid, et see rikub kodanikuvabadusi.

Parlamendi alamkoda ehk rahvusassamblee võttis seaduseelnõu ülekaalukalt vastu läinud nädalal.

Mõnda karmimatest meetmetest hakkab rahvusassamblee igal aastal uuesti hindama, et teha jooksvalt kindlaks praktiline vajadus nende rakendamiseks. 

Eelnõu kohaselt on siseministril õigus rakendada koduaresti inimeste suhtes, kes on üles näidanud ebatervet huvi džihadismi vastu ja seda isegi siis, kui neid ei süüdistata otseselt üheski kuriteos. 

Politsei saab õiguse kodude läbiotsimiseks. Läbiotsimise käigus on võimalik inimest vahi all hoida kuni neli tundi ja samuti on ametnikel lubatud konfiskeerida dokumente, andmeid ja esemeid. 

Rünnakutega seotud pühakodasid on uue eelnõu kohaselt lubatud kuni kuueks kuuks sulgeda, aga sellisel juhul peab võimudel olema tõendeid selle kohta, et pühakodades levitatakse terrorismiga seotud informatsiooni. 

Samuti on võimudel nüüdsest lubatud suurürituste juures kehtestada turvatsoonid, kuhu sisenemiseks peavad inimesed läbima põhjaliku kontrolli. 

Nüüdsest on lubatud politseil riigipiiride lähistel peatada ja läbi otsida senisest enam sõidukeid. Inimõiguslased kardavad, et seda hakatakse tihedalt rakendama migrantide ja moslemite suhtes. Samamoodi võib läbiotsimisi korraldada raudteejaamade, sadamate ja lennujaamade lähistel. 

Karmimaks muutub ka inimeste jälgimine töökohtades. Radikaalsete vaadete tõttu on lubatud avaliku sektori töökohtadelt inimesi vallandada. Sarnased reeglid kehtivad ka Prantsusmaa relvajõududes teenivatele sõduritele. 

Luureagentuurid said loa põhjendatud kahtluse korral pealt kuulata telefonikõnesid ning jälgida kahtlusaluste elektronkirjasid. Samuti saavad võimud ligipääsu lennureisijate nimekirjadele. 

President Emmanuel Macron ütles julgeolekule pühendatud kõnes, et seadusandjate koostöös sündinud kompromisstekst võimaldab võimudel võidelda terrorismiga riigi väärtusi ja põhimõtteid loovutamata. 

Macron kannustas julgeolekujõudude liikmeid neile uue seadusega antavaid volitusi kasutama.

Prantsusmaal on olnud alates 2015. aastast mitu äärmusrühmitusega Islamiriik (ISIS) seotud rünnakut, milles on surma saanud üle 230 inimese. Macroni sõnul on sel aastal nurjatud 13 terrorirünnaku plaani.

Prantsuse avalikkus ei ole uue terroritõrjeseaduse vastu kuigi häälekalt protestinud, ehkki kriitikute väitel piirab see kodanikuvabadusi, sest rünnakud on kõigil värskelt meeles.

Hiljutise arvamusküsitluse tulemused näitavad, et seadust toetab 57 protsenti prantslastest.

Tagasi üles