Brüsselis algab kahepäevane Euroopa Ülemkogu

ELi alaline eesistuja Donald Tusk

FOTO: DARIO PIGNATELLI/AFP/Scanpix

Euroopa Liidu valitsus- ja riigijuhid kogunevad täna Brüsselisse kahepäevasele tippkohtumisele, mille peateemad on ränne, digitaalne Euroopa ja lahkumisläbirääkimised Suurbritanniaga.

ELi eesistujariigi Eesti peaminister Jüri Ratas annab esmalt ülevaate juunikuise ülemkogu järelduste elluviimisest ning Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise tulemustest.

Korralise ülemkogu esimesel päeval on kõne all ränne, ELi julgeoleku- ja kaitsekoostöö tihendamine ning liidu välissuhted, eelkõige suhted Türgiga. Riigi- ja valitsusjuhid arutavad, kuidas abistada kõige tugevama rändesurve all olevaid liikmesriike ning kuidas tugevdada koostööd nii rahvusvaheliste abiorganisatsioonide kui ka rände lähte- ja transiitriikidega.

Türgi kõrval tulevad õhtusöögil teiste välisteemadena ilmselt jutuks Iraani tuumaleppe saatus ja Põhja-Koreaga seonduv.

Ülemkogu teisel päeva hommikul arutavad valitsusjuhid alalise eesistuja Donald Tuski juhtimisel tema esitatud nn liidrite päevakorda. Seejärel jätkatakse arutelu ilma Briti peaministri Theresa Mayta Suurbritannia lahkumisläbirääkimiste üle. Eesti peaminister annab kolleegidele ülevaate ELi nõukogus peetud aruteludest kahe Suurbritannias asuva ELi agentuuri – ravimi- ja pangaameti – ümberpaigutamise üle.

Tusk tõi teisipäeval ELi liidritele saadetud kirjas välja kolm põhimõtet, millest valitsusjuhid peaksid liidrite päevakorra elluviimisel juhinduma. Esiteks peaksid liidrid keskenduma ELi kodanike tegelikele probleemidele praktiliste lahenduste leidmisele ning institutsionaalsed uuendused võiksid tema hinnangul olla selle eesmärgi teenistuses, kuid mitte eesmärk omaette.

Teiseks peaksid liidrid edasi liikuma samm-sammult, tegeledes peamiste päevakorrapunktidega mõistlikus järjekorras.

Kolmandaks peaksid valitsusjuhid säilitama viimase aasta jooksul kujundatud ühtsuse. «Vajame ühtsust, et lahendada rändekriisi, tulla toime globaliseerumise ebaõiglaste aspektidega, tegeleda agressiivsete kolmandate riikidega, piirata Brexitist tekkivat kahju ning säilitada praegustel rasketel aegadel reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda,» sõnas Tusk.

Töömeetodi koha pealt soovib Tusk muuta Ülemkogu arutelud poliitilisemaks ja korraldada vajadusel rohkem tippkohtumisi. Samuti tuleks eesistuja hinnangul asendada ülemkogu järelduste koostamise aeganõudev protsess erimeelsuste ületamisele keskenduva poliitilise aruteluga olukorras, kus eri seisukohtade vaheline konflikt on enne tippkohtumist juba välja toodud.

Suurbritannia lahkumiskõnelustel ei ole Tuski sõnul lahutusküsimustes soovitud "piisavat edu" saavutatud, mistõttu ei ole veel võimalik liikuda läbirääkimiste teise faasi ehk arutelude juurde ELi ja Suurbritannia tulevaste suhete üle. Samas on edusammud eesistuja väitel paljulubavad, mistõttu kavatseb Tusk soovitada liidritele alustada blokisiseseid ettevalmistusi aruteludeks poolte tulevaste suhete üle.

Eesistuja tunnustas Itaalia valitsust Vahemere keskosa marsruudil rändevoo vähendamise nimel tehtud töö eest ja kutsus ELi Roomat aitama. «Tänu Itaaliale on ebaregulaarsete migrantide arv viimaks langemas, aga me ei saa jääda Itaaliat tänama. Liikmesriigid peavad olema valmis eraldama rohkem raha ELi Aafrika toetusfondile ja fondi haldav Euroopa Komisjon peab tagama, et raha leiaks sihipärast kasutust ebaregulaarse rände pidurdamisel,» lausus Tusk.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles