Sibelius, Sinuhe, Kaurismäki ja... Soome kultuurisajandi mõjutajad valitud

Jean Sibeliuse monument Helsingis Foto: Foto: Visit Finland

Soome vanimas linnas ja maa ajalooliselt esimeses pealinnas Turus äsja toimunud kultuurigaalal kuulutati välja kümme enim soomlust ja soomlasi mõjutanud tegijad. Seitsmes kategoorias tunnustatuile anti kuldse käepigistusega koos üle ka ajalooline aunimetus.

1. Sajandi kultuuripersoon: Jean Sibelius

Publikuhääletusega valitud sajandi kultuuripersoon avalikustati õhtu lõpuks, ent rahvasuus Janneks hüütud meheta ei kujutaks me soomlust ettegi. Helilooja Jean Sibelius (1865–1957) on ühtlasi ka läbi aegade enima välismaal mainitud (esitatud) soome (heli)looja. Tema looming mängib ka Soome iseseisvusprotsessis olulist rolli.

2. Kultuuri piiri(de)ülene saadik: Aki Kaurismäki

Kolme kümnendi jooksul koguni kuuel korral Cannesi filmifestivalil autasustatud  auteur-režissöör Aki Kaurismäki on pälvinud soome filmiloojatest enim võidukarikaid ja auhindu. Tunnustust on jagatud kõikjal üle maailma, muuhulgas filmikunsti suurkeskustes Berliinis ja Chicagos.

Kaurismäe rahvusvaheliselt tuntuim mängufilm esimese soome linateosena võõrkeelsele Oscarile nomineeritud «Mees ilma minevikuta» (2002). Soome juubeliaastal esilinastus Kaurismäe seni viimane täispikk mängufilm «Teispool lootust» (2017), mis räägib söetrümmis Soomes sattunud pagulase saatusest. Filmi pälvis kohe ka Berliini filmifestivalil Berlinalel parima režissööri Hõbekaru tiitli.

Kultuurigala nomineeritute hulka kuulusid Kaurismäki kõrval ka kunstnik Eija-Liisa Ahtila, arhitektuuriprofessorid Ilmari Lahdelma ja Rainer Mahlamäki, ooperilaulja Karita Mattila, ansambel Nightwish, kirjanik Sofi Oksanen ning  helilooja Kaija Saariaho.

3. Sajandi raamat: «Sinuhe, egyptiläinen»

Mika Waltari ajaloolistest romaanidest tuntuim ja korduvalt ka parimaks tituleeritud «Sinuhe, egiptlane» on järg romaanile Sinuhe, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390.–1335. enne Kristust. Raamat ilmus 1945. aastal ja eesti keelde tõlkis Piret Saluri.

Kultuurigaala nomineeritute hulka kuulusid veel: Väinö Linna «Tundmatu sõdur» (1954) ja romaanitriloogia «Siin, Põhjatähe all» (1959, 1960 ja 1962). 100 kandidaati rahvahääletusele pakkus välja Soome rahvusringhäälingu projekt «Soome läbi raamatute».

4. Sajandi kultuurimõjutaja: Amos Anderson

Amos Anderson (1878–1961) mõjutas soomlaste kultuurieelistusi ning kriitikameelt Soome suurima rootsikeelse päevalehe Hufvudstadsbladetin kirjastaja-peatoimetajana aastatel 1922.–1945. Varaka ärimehena jättis ta kogu oma päranduse Soome kultuuri toetuseks loodud fondi (Föreningen Konstsamfundet), mis muuhulgas aitab tegutseda Amos Andersoni nimelisel kunstimuuseumil.

Maalikunsti metseenina tuntud Anderson toetas eluajal oluliselt ka Helsingi Rootsi teatrit ja kunstihoonet (Taidehalli). Andersoni teene on seegi, et president Urho Kekkoneni kunagises korteris Tamminiemis tegutseb täna presidendi muuseumi.

Kultuurigaala nomineeritute hulka kuulusid veel: teatrilavastaja Vivica Bandler (1917–2004), professor ja kunstimetseen, ARTEKi asutaja Maire Gullichsen (1907–1990), muusikaäri suurmõjutaja Juhani Merimaa (1947) ning professor Heikki A. Reenpää (1922).

5. Sajandi kultuuritegu: Soome kultuurifondi loomine

Suomen Kulttuurirahasto-nimeline fond loodi 1939. aastal. Algkapital koguti aasta varem soomekeelse kultuuri ja kunsti toetuseks korraldatud rahvakorjanduse käigus. Poliitika- ja ajaloouurija Lauri Aadolf Puntila juhitud korjandusega saadi ühtekokku 2,7 miljonit Soome marka.

Korjanduskarpidega käisid ukselt uksele enam kui 30 000 kooliõpilast ning 170 000 täiskasvanud soomlast. Suurima annetuse tegi fondile Asikkalast pärit Helmi Nuuttila. Soome kultuurifond on tänapäeval üks Euroopa suurimaid erakapitalil põhinevaid fonde. Hetkel on fondis 1,5, miljardit eurot. Fond toetab igal aastal soome kultuuri ja kunsti enam kui 30 miljoni euro ulatuses.

Kultuurigaala nomineeritute hulka kuulusid veel: Lalluka kunstikodu ehitamine (1932–33), Muumitrollide maailmavallutus (alates aastast 1945.), poistekoori Cantores Minores asutamine ja tegevus (alates aastast 1952.) ning otsus säilitada Vanha Rauma puithoonete kvartal (1981).

6. Sajandi muuseum: Muuseumikeskus Vapriikki

Tamperel asuv muuseumikeskus Vabrik (Museokeskus Vapriikki) avati publikule 1996. aasta sügisel. Keskuse näitusesaalides eksponeeritakse muuhulgas Tampere ja Pirkanmaa ajalugu, loodusteadusi ja kunsti. Sama katuse all asuvad ka kivi-, meedia-, nuku-, posti-, sportmängu- ja Soome jäähokimuuseum.

Kultuurigaala nomineeritute hulka kuulusid veel: Aboa Vetus & Ars Nova, Ateneum, Serlachius, Soome rahvusmuuseum ja Visavuori muuseum.

Soome muuseumideliidu juhtkonnast koosnev žürii valis publikuhääletusel enim hääli saanud kandidaatide hulgast välja kuus finalisti. Võitja valis aga muusik ja kirjanik A.W. Yrjänä.

7. Kultuuri tulevik: Alma, Meeri Koutaniemi, Linda Liukas ja Santtu-Matias Rouvali

Kultuuri tulevikku esindavad Sajandi kultuurigaala toimkonna sõnul võrdselt nii Suurbritannia muusikaturgu rihtiv Alma (Alma-Sofia Miettinen, snd. 1996), juba rahvusvahelisi auhindu võitnud fotograaf Meeri Koutaniemi (snd. 1987), muuhulgas Hello Ruby -raamatuga tuntuks saanud lastekirjanik ja programmeerija Linda Liukas (snd. 1986) ning maailma kontserdilavade juba noorukina vallutanud dirigent Santtu-Matias Rouvali (snd. 1985).

Kultuurigaala nomineeritute hulka kuulusid veel: graafik EGS, lavastaja Pauliina Feodoroff, tsirkuskunstnik Salla Hakanpää, kirjanik Elina Hirvonen, valguskunstnik Mikki Kunttu, arhitekt Anssi Lassila, maalikunstnik Jani Leinonen, tantsija Sonya Lindfors, kapellmeister Klaus Mäkelä, laulja Robin Packalen, kirjanik Pajtim Statovci, muusik Olavi Uusivirta, filmirežissöör Selma Vilhunen ja helilooja Lotta Wennäkoski.