AINULT TELLIJALE

Neeme Raud Weinsteini ahistamisskandaalist: aeg hüüda «Ohoo!»

  • Läks aastakümneid, enne kui seksuaalset ahistamist tõsise teemana võtma hakati.
  • Reagan keeldus riigipeana aidsi üldse nimetamast, kuigi inimesed surid sellesse.
  • Mida sirgemaks läheb naiste selg, seda vähem on meil vaja ahistamisest rääkida.

Ahistamisskandaali keskpunkt Harvey Weinstein ja tema (varsti endine) abikaasa Georgina Chapman.

FOTO: Scanpix

Mõiste «seksuaalne ahistamine» tuli kõnepruuki 1975. aastal New Yorgis, kui tollal Cornelli ülikoolis õpetanud Lin Farley seda esimest korda linna inimõiguste komisjonis kasutas.

Istungit kajastanud New York Times viis uue termini massideni. Nüüd oli naistel, kes pälvisid ülemuste soovimatut tähelepanu, otsekui tempel, mis toimunule lüüa. Enam polnud vaja ebamääraseid seletusi, et «meesülemus lähenes mulle, ei-d vastuseks ei pidanud ja mul oli valida, kas töö või nõustumine».

Selleks et ühiskond, kus naised olid siiski teise klassi vaguni reisijad, hakkaks teemat tõsisemalt võtma, kulus Ühendriikides veel aastakümneid.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Tagasi üles