Europarlament kaldub rände teemal pooldama kohustuslikke kvoote (14)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibüa ranniku lähedalt päästetud põgenikud.
Liibüa ranniku lähedalt päästetud põgenikud. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Euroopa Parlamendi liikmed kalduvad Euroopa Liidu varjupaigaõiguse reformimisel toetama kohustuslike kvootide kehtestamist riikidele pagulaste vastuvõtmiseks.

Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon võttis neljapäeval suure häälteenamusega vastu Rootsi liberaalse poliitiku Cecilia Wikströmi esitatud raporti varjupaigaõiguse reformi kohta, milles soovitatakse kohustuslikke kvoote ning riikidelt, kes keelduvad pagulasi vastu võtmast, EL-i rahastuse äravõtmist.

«Euroopa Parlament teeb ettepaneku kehtestada süsteem, mis põhineb liikmesriikide vastutusalade võrdsemal jaotusel,» ütles parlamendi president Antonio Tajani neljapäeval Euroopa Ülemkogul. 

Ta lisas, et uue varjupaigasüsteemi puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu julgeolekule ja eristada selgelt isikuid, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest, nendest, kes tulevad Euroopasse muudel põhjustel, näiteks majanduslikel.

«Kompromissi leidmine poliitiliste ja riiklike eriarusaamade vahel ei olnud lihtne,» märkis itaallasest endine Euroopa Komisjoni volinik Tajani. «Saavutasime selle siiski tänu mõistmisele, et praegune olukord ei ole enam sobiv valikuvariant. Tuleb tunnistada, et praegune süsteem ei toimi,» lisas europarlamendi juht. 

Varjupaigaõiguse reform on takerdunud liikmesriikide vastasseisu, mille üks keskne vaidlusküsimus on niinimetatud Dublini süsteem, mille kohaselt vastutab varjupaigataotleja eest riik, mille kaudu see inimene Euroopa Liitu sisenes.

Visegrádi grupi riigid Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia on jäigalt vastu teistesse riikidesse saabunud põgenike lubamisele oma riiki.  Põgenike kohustusliku laialijagamise vastu võttis kolmapäeval sõna ka poolakast Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, märkides, et sellel "ei ole tulevikku". 

Rände teemat arutavad neljapäeval ka Brüsselis Euroopa Ülemkogul liikmesriikide valitsusjuhid.

Euroopa Parlamendi positsioon muudab kompromissi leidmise raskemaks, kuna juhul, kui liikmesriikide valitsused varjapaigaõiguse reformis kokku lepivad, peavad nad sellele saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. 

Tagasi üles