Pildid: Ehho Moskvõ peatoimetaja asetäitja ründajal on kirev taust (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Venemaa raadiojaama Ehho Moskvõ toimetusse täna tunginud mees ründas noaga peatoimetaja asetäitjat Tatjana Felgenhauerit.

Ajakirjanik sai haavata kaelapiirkonda, aga tema elu ohus pole. Felgenhauer on viidud Sklifossovski-nimelisse maditsiinikeskusesse, mille juhi sõnul on tema seisund raske.

Raadiojaama peatoimetaja Aleksei Venediktovi sõnul sisenes ründaja hoonesse ja lasi valvurile näkku gaasi. Seejärel liikus ründaja 14. korrusel asuvasse toimetusse, kus ta ründas Felgenhauerit. Venediktovi sõnul tegutses ründaja vaikselt ega karjunud loosungeid.

Turvamehed tabasid ründaja, kuid mehe kinnipidamisel sai üks neist vigastada. Ehho Moskvõ andmetel on ründaja nimi Boriss Grits. Uudisteagentuuride andmetel olevat mees rääkinud segast juttu ja väitnud, et tal oli oma ohvriga telepaatiline side. 

Politseijaoskonda toimetatud ründaja motiiv on ebaselge. Venemaa siseministeeriumi teatel ei ole ründaja Venemaa kodanik ning omab võõrriigi passi. Interfax teatab siiski, et mehe kodakondsust ei ole veel kindlaks tehtud, aga ta olevat elanud Iisraelis. 

Mitmed Venemaa väljaanded väidavad, et tegu oli isikliku rünnakuga ja Felgenhauer tundis ründajat. Need väited kinnitust leidnud ei ole. Interfaxi allika sõnul ei olnud rünnak suunatud Felgenhaueri tööga. 

Raadiojaama töötaja Sergei Buntman ütles, et ründaja paistis ajakirjanikku tundvat. «Ründaja ei karjunud midagi. Kõik oli rahulik ja vaikne. Ta kallistas teda (Felgenhauerit) ja seejärel tekitas vigastuse.» 

Raadiojaama veebilehel avaldatud fotodel on näha, et ründajal oli kitsa teraga liigendnuga. Teisel fotol on näha põrandale paisatud käeraudades ründajat, kelle kõrval seisavad politseinikud, põrndal on näha aga rünnakust jäänud vereloigud.

Ründaja peeti politseinike poolt kinni. Foto: Vitali Ruvinski/AP/Scanpix
Ründaja peeti politseinike poolt kinni. Foto: Vitali Ruvinski/AP/Scanpix Foto: Vitaly Ruvinsky/AP

Ründaja kirev taust

Veebiportaali Meduza andmetel on Grits lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli 1991. aastal füüsikaõpetajana. 1993. aastal kolis ta elama Iisraelisse, kus sai ka doktorikraadi ja töötas neli aastat Jeruusalemma Ülikoolis lektori assistendina.

Aastatel 2007-2008 töötas ta California Ülikoolis teadurina ja 2009. aastal asus tööle Vene Hüdrometeoroloogia Keskuses, kust kinnitati Meduzale, et mees töötas seal paar aastat, kuid lahkus siis töölt. Pärast seda töötas Grits Iisraelis Beersheba kolledžis ja Tel Avivi Ülikoolis.

Teadaolevalt on Gritsil olnud alates 2012. aastast raskusi uue töö leidmisega, mida mees ise on põhjendanud teda tabanud terviseprobleemidega. Tänavu on Gritz pöördunud ja ÜRO inimõigustevoliniku poole kaebusega, et tema Kanadas välja antud autojuhiluba juudiriigis ei kehti.


Vaba ajakirjanduse viimane bastion

Venemaa peaprokurör nimetas toimunut jultunud rünnakuks ja lubas uurimist juhtida. Juhtunut uuritakse kui mõrvakatset.

Felgenhauer on raadiojaamas töötanud 10 aastat ja hoiab hetkel peatoimetaja asetäitja ametikohta.  

Ehho Moskvõ on Venemaa raadiojaam, mis edastab ööpäevaringselt uudiste- ja jutusaateid. Seda on nimetatud ka «Venemaa vaba ajakirjanduse viimaseks bastioniks.» Felgenhauer on tuntud opositsiooniajakirjanik, kes on tihti olnud kriitiline ka Kremli vastu. 

Septembris oli Venemaalt sunnitud põgenema ajakirjanik Julia Latõnina, kes langes korduvalt rünnakute ohvriks. Alates 1992. aastast on ajakirjanikke kaitsva ühenduse andmetel Venemaal tapetud 58 ajakirjanikku. 

Vene ajakirjanike liit nimetas Felgenheueri ründamist rünnakuks sõnavabadusele ja avaldas lootust, et politsei selgitab kuriteo motiivid võimalikult kiiresti välja. 

«Oleme kindlad, et igasugune rünnak, praegu aga olemuselt ajakirjaniku tapmise katse, on sõltumata ajakirjaniku poliitilistest vaadetest alati rünnak sõnavabadusele,» seisis liidu veebilehele postitatud sekretär Timur Šafiri avalduses.

Tagasi üles