Kuu aega tagasi valis Saksamaa rahvas Liidupäeva 19. koosseisu kuuluvad saadikud. Täna kogunesid saadikud esimesele istungile. Arvatakse, et järgmised neli aastat saavad olema Liidupäevas konfliktsed, sest esmakordselt pärast Teist maailmasõda jõudsid parlamenti ka paremäärmuslased.
Galerii: Täna kogunenud Saksamaa Liidupäeva ootavad ees konfliktsed aastad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel istungil hääletavad saadikud parlamendi presidendi ja asepresidendid. Kuna üks asepresident tuleb igast parlamendifraktsioonist, siis saab oma võimaluse ka muidu tõrjutud parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD). Populistid nimetasid oma asepresidendikandidaadiks 75-aastase Albrecht Gläseri.
Gläser on teinud vastuolulisi kommentaare islami kohta, nimetades seda poliitiliseks ideoloogiaks, mitte usuks ning väites, et moslemid on oma usuvabadusest ise vabanenud.
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), rohelised, Vaba Demokraatlik Partei (FDP) ning vasakpartei (Die Linke) on kõik avaldanud oma vastumeelsust Gläseri nomineerimise osas.
Nende hinnangul ei käituks Gläser selles ametis parlamendi asepresidendi vääriliselt. Liidupäeva asepresidendid peavad istungisaalis tagama korda ning paika panema päevakorra.
Kui Gläserit täna kolme hääletusvooru jooksul ametisse ei valita, lükatakse hääletus edasi. Parlamendi töö saab sellest hoolimata jätkuda.
Endine Angela Merkeli valitsuse rahandusminister Wolfgang Schäuble asendab parlamendi presidendina Norbert Lammerti. Schäuble ametisse valimine ei tohiks eeldatavasti probleeme põhjustada, sest tema toetus erinevate erakondade hulgas on kõrge.
Tavapäraselt on Liidupäeva president suurima parlamendifraktsiooni liige, erandiks ei ole ka Schäuble, kes kuulub kantsler Merkeli juhitava Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ridadesse.
Kuigi uus parlament tuleb täna esmakordselt kokku, ei ole Merkel suutnud kokku panna uut valitsust. Eelmisel nädalal alustati eelkõnelustega, aga arvatakse, et Saksamaa ei pruugi koalitsioonileppeni selle aasta jooksul jõuda.
Praegusel hetkel jätkab riigi juhtimist vana valitsus, kus on koos CDU, nende Baierimaa sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning SPD.
Kui Merkel ei jõua niinimetatud Jamaica koalitsiooni osas kokkuleppele roheliste ja FDP-ga, siis jäävad kantsleril alles vaid kehvad valikud.
Esimeseks võimaluseks oleks üritada moodustada vähemusvalitsus, teine variant oleks uus suurkoalitsioon SPD-ga ning kolmas võimalus oleks erakorraliste valimiste korraldamine. Ükski neist ei ole analüütikute hinnangul kuigi tõenäoline.
Merkel on välistanud koalitsiooni vasak- ja paremäärmuslastega.
Uus parlament on maailma suurim demokraatlik parlamendi alamkoda, sest sinna kuulub koguni 709 liiget. Eelmises Liidupäevas oli 631 saadikut. Sedavõrd suur vahe tuli sisse kompensatsioonimandaatide tõttu. Esimest korda pärast 1957. aastat on Saksamaa Liidupäevas koos kuus erinevat erakonda.