/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/10/25/7247565t1hb5d1.jpg)
Täna valiti Hiina president Xi Jinping teiseks ametiajaks suurriigi liidriks. Samas ei tea läänemaailm kuigi palju mehe kohta, kes loodab Hiinast sajandi keskpaigaks teha maailmaliidri.
Kes on Hiinat maailmaliidriks muutev Xi Jinping?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
64-aastane Xi tõusis Hiina presidendiks 2013. aastal. Ühtlasi on tegu ka Kommunistliku Partei liidri ning Hiina keskväejuhatuse ülemaga. Teda tuntakse ka esimees Xi ja onu Xi nimede all.
Parteikongressil pidas Xi kolm ja pool tundi kestnud kõne ning pani paika Hiina visiooni vähemalt järgmiseks 30 aastaks. Selle eesmärgiks on viia Hiina maailmaliidriks.
Xi kõneles sotsialistlikust mudelist, mis annab ka teistele riikidele võimaluse kiirendada arengut, aga samas püsida iseseisvana.
Xi unistab innovaatilisest suurjõust, mida juhivad kõrgelt haritud kodanikud, kellel pole kahtlusi süsteemi toimimise kohta. Samuti lubas ta jätkata interneti kontrollimist.
Praeguste prognooside kohaselt möödub Hiina majandus varsti USA omast ning tõuseb järgmise kümnendi jooksul maailma suurimaks.
Kriitikute sõnul hakkab Hiina range poliitiline süsteem majandust ja innovatiivsust pärssima ning majanduskasv peatub.
Xi ei soovi teadlikult omaks võtta USA väärtushinnanguid ning on öelnud, et Hiina teekond saab olema teiste maailma suurriikide omast erinev.
Näiteks liberaalsed ja demokraatlikud väärtuseid nähakse vaenlasena ja need on muutunud Xi ametiajal tabuks. Selle asemel suurendab Xi oma võimu läbi Kommunistliku Partei.
Hiina haridusminister on teatanud, et varsti hakatakse koolides edastama ka Xi õpetussõnu.
Hiina rannikualadel algselt tuntust kogunud ja poliitilist karjääri alustanud Xi on kompartei liidrina pannud rõhku parteidistsipliinile ja ühtsusele. Samuti on ta alustanud suurt võitlust korruptsiooni vastu.
/nginx/o/2017/10/25/7247591t1h9a22.jpg)
Paraku on ta võtnud suuna ka tavainimeste sõnavabaduse piiramisele ja tutvustanud niinimetatud suveräänse interneti kontseptsiooni, mis näeb ette, et igal riigil peaks olema võimalus ise kontrollida, millist sisu lubatakse avaldada.
Juba oma esimesel võimul veedetud aasta lõpuks oli Xi loonud Rahvusliku Julgeoleku Komitee, mis keskendub majanduslikele, sotsiaalsetele ja sõjalistele reformidele ning ka internetiga seonduvatele küsimustele.
Sel aastal nimetas väljaanne The Economist Xi koguni maailma mõjuvõimsamaks meheks.
Vaata Xi sõnavõttu Kommunistliku Partei kongressil:
Video: CGTN/Youtube
Noorus
Xi Jinpingi isa Xi Zhongxun oli üks kompartei asutajaid. Samuti tegutses ta propagandaülemana, aga ka Hiina Rahvakongressi ase-esimehena. Kui Xi oli 10-aastane, kõrvaldati tema isa poliitikast ning saadeti tööle hoopis Henani provintsis asuvasse vabrikusse.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/25/7247587t1h8adf.jpg)
15-aastasel Xi-l tuli seitse aastat töötada vaeses Liangjiahe külas. Seda kogemust on ta tihti maininud ka oma hilisema karjääri jooksul.
Ta üritas nooruses mitmel korral Kommunistliku Parteiga liituda, aga tema isa isiku tõttu lükati ta avaldus korduvalt tagasi. Liikmeks sai Xi 1974. aastal ning hakkas seejärel partei sees end üles töötama.
1975. aastal asus tulevane president õppima Pekingis asuvasse Tsinghua Ülikooli ning õppis seal nelja aasta jooksul keemiatehnoloogiat. Samas veetsid tema õppesuuna esindajad suure osa ajast õppides Karl Marxi, Vladimir Lenini ja Mao Zedongi teooriaid. Samuti tuli neil tegeleda põllundusega ning õppida oskusi Hiina sõduritelt.
Välispoliitika
Xi juhtimisel on Hiina globaalses poliitikas oma mõjuvõimu kasvatanud. Maailma suurimate poliitiliste jõududena näeb ta just Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Samuti on Xi väitnud, et USA ja Hiina vahelised halvad suhted tähendaks hävingut mõlemale riigile.
/nginx/o/2017/10/25/7247573t1hbf3f.jpg)
Xi on võtnud kriitilisema hoiaku Põhja-Korea suhtes ja hakanud otsima liitlassuhteid hoopis Lõuna-Koreaga.
Suhted Jaapaniga on Xi ametiaja jooksul halvenenud. Selle peamise põhjusena nähakse vaidlust Senkaku saarte üle.
Samas on Xi oluliselt tugevdanud Hiina suhteid Venemaaga ning isiklikud head sidemed president Vladimir Putiniga. Nüüdseks on Hiinast saanud Venemaa suurim kaubanduspartner, selle näiteks on ka 400 miljardi USA dollariline gaasileping Venemaaga.
/nginx/o/2017/10/25/7247569t1he1e8.jpg)
Eraelu
Xi on olnud abielus kaks korda. Esmalt abiellus ta Ke Linglingiga, kellega jäi kooselu lühikeseks. Abielus oldi vaid neli aastat ning lahutati 1982. aastal.
1987. aastal abiellus Xi tuntud Hiina folklaulja Peng Liyuaniga. Peng on võrreldes eelmiste Hiina presidentide abikaasadega võtnud enda kanda oluliselt nähtavama rolli.
/nginx/o/2017/10/25/7247567t1he357.jpg)
Neil on ka tütar Xi Mingze, kes on praeguseks 25-aastane. Tütre kohta liigub ülimalt vähe informatsiooni, aga on teada, et ta asus 2010. aastal õppima Harvardi ülikooli. USA-s veedetud aja jooksul kasutas tüdruk varjunime, et tähelepanu vältida.