Soome meediaväljaanded lahkavad Aamulehti ajakirjaniku Lauri Nurmi eile avaldatud raamatus sisalduvad detaile suvel Soome poliitmaastikul toimunud tulevärgi kohta.
Detaile Soome suvisest «valitsuskriisist»: peaminister Sipilä tegi teatrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletatavasti valiti 10. juunil Jyväsküläs toimunud parteikongressil Põlissoomlaste uueks juhiks Jussi Halla-aho, kes on rassistlike avalduste tegemise eest süüdi mõistetud.
Keskerakonna ja Koonderakonna jaoks muutis selline asjade käik Põlissoomlased koalitsioonipartnerina vastuvõetamatuks ja keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä teataski 12. juunil, et Põlissoomlastega enam valitsuses ei jätkata.
Päev hiljem lendas Sipilä Naantalisse kohtuma president Sauli Niinistöga. Soomes elati siis teadmisega, et käimas on valitsuskriis ja arvati, et Sililä esitab riigipeale tagasiastumisavalduse.
Kohtumine jäi aga viimasel minutil ära, kuna vahetult enne oli valdav osa Põlissoomlaste parlamendisaadikutest eesotsas välisministrist endise erakonna liidri Timo Soiniga teatanud, et lahkuvad erakonna parlamendifraktsioonist ja moodustavad uue rühma nimega Uus Valik.
«Soome valitsuskriis on lahenenud ning valitsus jätkab senises koosseisus,» ütles peaminister Sipilä toona Turu lennujaamas peetud erakorralisel pressikonverentsil. «Olukord on nii palju muutunud, et ma ei esita tagasiastumisavaldust,» lisas Sipilä.
Nurmi sõnul oli Silipä juba varem teadlik, et osa põlissoomlasi kavatseb erakonnast lahku lüüa, moodustada oma parlamendifraktsiooni ja on valmis valitsust toetama. Sama on väitnud ka mitmed Soome meediaväljaanded, kuid Sipilä on seda järjekindlalt eitanud ja tegi seda uuesti ka nüüd.
Raamatu «Perussuomalaisten hajoamisen historia» (eesti keeles Põlissoomlaste lagunemise ajalugu) autori väitel oli Keskerakond teinud ettevalmistusi võimalikuks lõheks Põlissoomlaste erakonnas juba mais, kui pidas läbirääkimisi osade Põlissoomlaste parlamendisaadikutega nende võimaliku toetuse üle.
Nurmi sõnul polnud Sipiläl Naantalisse presidendiga kohtumisele sõites kavatsustki lahkumisavaldust esitada, ta oli juba enne lennukisse astumist teadlik, et osa põlissoomlasi löövad erakonnast lahku ja seetõttu kindel valitsuse püsimajäämises. Tegu oli teatriga, järeldab Nurmi, kelle andmetel teavitas peaministrit toimuvast Soini parem käsi Samuli Virtanen.
Sipilä eitas oma Twitteri kontol väiteid, nagu ta oleks olnud informeeritud osade põlissoomlaste soovist lahku lüüa. Samuti tõrjus valitsusjuht süüdistusi, nagu oleks ta parlamendile selle kohta valetanud.
Insinöörin mielikuvitus ei riittänyt etukäteen ennakoimaan PS:n hajoamista kahteen puolueeseen. Eduskunnassa 19.6 sanomani pätee.
— Juha Sipilä (@juhasipila) October 24, 2017
Ka väidab Nurmi, et Soini soovis Põlissoomlaste erakonnajuhi kohalt lahkuda juba 2015. aasta parteikongressil, kuid erakonna langenud toetus olevat Soinit pannud meelt muutma. «Mõistsin, et me kaotame valimised, kui ma neid ei juhi,» ütleb Soini raamatus.
2015. aasta sügisel toimunud parlamendivalimistel tabas Põlissoomlasi aga tagasilöök ja nende toetus langes alla kümne protsendi. Nurmi sõnul oli Põlissoomlaste parlamendifraktsioon juba siis lõhenemisele lähedal.