/nginx/o/2017/10/26/7251773t1haa76.jpg)
Euroopa Liit kavatseb hakata Ameerika Ühendriikide eeskujul väliskülastajatelt saabumisel sõrmejälgi ja näopilte võtma.
EL tahab hakata külastajatelt sõrmejälgi võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikidesse reisinud inimestele on protseduur juba tuttav – saabudes tuleb läbi käia immigratsioonilauast, kus külastajatelt võetakse sõrmejäljed ja tehakse jäädvustus külastaja näost. Nüüd soovib ka Euroopa Liit viia sisse sarnased meetmed külastajatele, kes pole EL-i kodanikud.
Eile hääletas Euroopa Parlament uue süsteemi poolt. Biomeetrilisi andmeid ühes reisidokumentide informatsiooni ja sisenemise ning väljumise üksikasjadega säilitataks kuni neli aastat.
Andmetele tagatakse ligipääs korrakaitsjatele, piirivalvele ja viisaametnikele. Kontrollid ei puuduta lisaks EL-i riikide kodanikele Schengeni viisatsooni riikide elanikke.
Ettepaneku toetajate sõnul muudavad meetmed immigratsiooni järelvalve efektiivsemaks ja annavad parema ülevaate viisaperioodi kuritarvitajatest.
Muudatused parandaks ka EUROPOLi tööd, kes suudaks paremini ennetada terrorirünnakuid ja õigusrikkumisi.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus üles meetmeid 2018. aasta lõpuks heaks kiitma ning EL-i liikmeriikide heakskiidul võiks see töösse rakenduda juba 2020. aastal.
Kuigi ELi hinnanul lähevad uued meetmed maksma umbes 480 miljonit eurot, oleks kriitikute sõnul see summa oluliselt suurem.
Raha ei ole ainus küsimus, mis on tekitanud ettepaneku suhtes vastakaid tundeid. Euroopa Andmekaitsekeskus hoiatas, et andmete kogumine ei pruugi olla kooskõlas EL-i alusseadustega.
Euroopa Parlamendi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu allianss järeldas koostöös Luksemburgi ülikooliga tehtud uuringus, et meetmed rikuksid EL-i alusõigusi, kuna diskrimineeriks reisijaid hoolimata sellest kas nad on kuriteokahtlusega või mitte.
Europarlamendi Roheliste fraktsiooni liige Jan Philipp Albrecht nimetas ettepanekut silmakirjalikuks, kuna Euroopa Õiguskohus oli juulis keelanud Kanadal EL-i kodanike kohta andmeid salvestada.