Lõuna-Osseetia poliitik käis Kataloonias «saatkonda» loomas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mees hoidmas Kataloonia lippu pärast ebaseadusliku referendumi lõppu.
Mees hoidmas Kataloonia lippu pärast ebaseadusliku referendumi lõppu. Foto: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

Sel nädalal külastas Katalooniat Lõuna-Osseetia poliitik, kellel on sidemed Venemaa president Vladimir Putiniga. Hispaania luureallikate kohaselt oli külaskäigu eesmärgiks sidemete loomine Kremli ja võimaliku iseseisva Kataloonia vahel, kirjutab Hispaania väljaanne El País.

Katalooniat külastanud poliitik oli osaliselt tunnustatud Lõuna-Osseetia de facto välisminister Dimitri Medojev. Seal viibitud aja jooksul kohtus ta ärimeestega ja avas niinimetatud kontori, et edendada kahepoolseid humanitaarseid ja kultuurseid küsimusi. Sellist informatsiooni on edastanud Venemaa propagandakanalid.

Medojevi Kataloonia-visiidi kohta on teada, et ta kohtus seal Venemaa ning Osseetia ärimeestega ja pani sisuliselt püsti saatkonna, et kahepoolseid suhteid tugevdada.

Oma visiidi käigus tõmbas Medojev paralleele Kataloonia ja teoreetiliselt iseseisvate Lõuna-Osseetia ning Abhaasia vahel.

Vene propagandakanalite väitel ütles Medojev: «26 aastat tagasi tegid Lõuna-Osseetia samasugused otsustavad poliitilised sammud, et luua oma riik.»

Enne Kataloonia külastamist peatus Medojev Itaalias asuvates Lombardia ja Veneto piirkondades ajal, mil seal peeti rahvahääletust suurema autonoomia saamiseks. Seal kohtus Medojev regionaalsete liidritega.

Kataloonia valitsus ega separatistlikud Lõuna-Osseetia võimuesindajad ei kommenteerinud seda, kas Medojev kohtus Kataloonias viibides ka kõrgete kohalike ametnike või kohalike parlamendisaadikutega.

25. septembril, veidi aega enne Kataloonia ebaseaduslikku iseseisvusreferendumit tegid Lõuna-Osseetia separatistid avalduse, kus palusid austada Kataloonia elanike suveräänsust ning hoiatasid, et repressioonid ning topeltstandardid on vastuvõetamatud.

Lõuna-Osseetia kuulutas end 1991. aastal Gruusiast iseseisvaks, aga sisuliselt ollakse Venemaa poolt annekteeritud. Ametliku riigina on Lõuna-Osseetiat tunnustanud vähesed. Nende väheste hulka kuuluvad riigid nagu Venemaa, Venezuela ja Nicaragua.

Praegune Lõuna-Osseetia president Anatoli Bibilov on korduvalt öelnud, et soovitakse liitumist Venemaaga. Seda on paljud näinud annekteerimisega, millel on sarnasused Krimmi poolsaarel toimunuga. 

Gruusia valitsuse hinnangul viibib Abhaasias ja Lõuna-Osseetias umbes 10 000 Venemaa sõdurit

Tagasi üles