iDeal kampaania

Kennedy dokumendid: Nõukogude Liit ei uskunud tapmise ametlikku versiooni

USA president John F. Kennedy ja esileedi Jacqueline Bouvier Kennedy.

FOTO: HANDOUT/REUTERS

Ühendriikides avalikustati eile 2891 president John F. Kennedy mõrvauurimist puudutavat saladokumenti, millest selgub ka, et Nõukogude Liit ei uskunud mõrva ametlikku versiooni.

Dokumentidest ei selgu niivõrd plahvatuslikke detaile nagu president Donald Trump oli lubanud, kuid siiski tulid ilmavalgele mõned seni teadmata seigad.

Näiteks tekitab küsimusi Kennedy surma järel FBI juhi Hooveri Valgele Majale saadetud ülisalajane memo.

«Meie allikate kohaselt usuvad Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ametnikud, et tegu oli mingi USA maruparempoolsete peenelt viimistletud vandenõuga riigipöörde korraldamiseks,» seisab Valgele Majale saadetud memos. «Nad paistavad olevat veendunud, et atentaat ei olnud ühe inimese kätetöö vaid mitme osalejaga hoolikalt läbi mõeldud plaan.»

Allika väitel ei olnud Nõukogude Liidul Kennedy tapnud Lee Harvey Oswaldiga mingit seost ning Nõukogude ametnikud kirjeldasid tapjat kui neurootilist relvakangelast.

Lee Harvey Oswald tagaaias, ühes käes vintpüss, teises kommunistlik ajaleht.

FOTO: HANDOUT/REUTERS

Ometi seisab Kennedy mõrvapäeval koostatud CIA memos, et USA luure kuulas pealt Mehhikos viibinud Oswaldi kõnet Mehhiko Nõukogude saatkonda.

Oswald rääkis toonase konsuli Valeri Vladimirovitš Kostikoviga halvas vene keeles. Selgus, et Kostikov oli KGB ametnik. Väidetavalt pöördus Oswald saatkonda viisaküsimuste lahendamiseks.

Donald Trump.

FOTO: Ting Shen/imago/Xinhua

USA president Donald Trump lükkas siiski mõnede dokumentide avalikustamist edasi muu hulgas Luure Keskagentuuri (CIA) ja Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) palvel.

«Mul ei ole täna muud valikut, kui need palved heaks kiita. Muidu võiksin kaasa aidata pöördumatu kahju tekitamise meie riiklikule julgeolekule,» kirjutas Trump Guardiani andmetel vastavas määruses.

Väljaande andmetel jäetakse otsusega avalikustamata sadu dokumente, kuid Trump oli andnud julgeolekuagentuuridele käsu salastamise vajalikkusele 180 päeva jooksul uuesti hinnang anda.

Kennedy mõrvati 22. novembril 1963. aastal ja tema surm on vallandanud hulgaliselt kõige erinevamaid vandenõuteooriaid, mis seavad kahtluse alla, et riigipea tappis üksik püssimees Lee Harvey Oswald.

Valge Maja teatas juba möödunud nädalal, et kavatseb avalikustada võimalikult palju materjali. Trump on ka ise pikalt Kennedy mõrva ümber keerelnud vandenõuteooriatele toitu andnud.

Näiteks väitis ta ühelegi tõendile viitamata 2016. aasta presidendikampaania ajal, et tema vabariiklasest rivaal Ted Cruz oli seotud Kennedy tapnud Lee Harvey Oswaldiga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles