/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/09/11/73477t1h134b.jpg)
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteaduri Erik Männiku sõnul on välja arvutatud, et Osama bin Ladeni tabamine maksis kokku 1,3 triljonit dollarit.
Männik: Osama tabamine maksis 1,3 triljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast 11. septembri terrorirünnakuid otsustas ÜRO peaaegu ühehäälselt, et minnakse terroristidele järele, moodustus enam kui 100 riigist koosnev koalitsioon,» meenutas Männik ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Wikileaksi andmeil Pakistani luure aitas Al-Qaedal evakueeruda Afganistanist, bin Ladeni häärber asus 5 kilomeetrise turvatsooni sees, mis on ümber Pakistani sõjaväeakadeemia. Keegi selles riigis ilmselt toetas, kaitses ja varjas teda,» leidis Männik.
«On võimalus hävitada oma vaenlasi nii, et sellest keegi ei kuule, nagu Iisraeli eriteenistused hävitavad oma vaenlasi, aga on võimalik ka nii, et sellest tuleb ülemaailmne sensatsioon – võibolla ameeriklased otsivad väärikat moodust Afganistanist välja tõmbuda ja selleks tegid sellest ülemaailmse loo,» rääkis ajakirjanik Andrei Hvostov.
«On ka kolmas võimalus, Osama oleks võinud ka kohtu alla anda, aga mida ta siis rääkinud oleks, on teadmata,» sõnas välispoliitika ekspert Hannes Hanso.
«Kindlasti proovitakse nüüd midagi teha, kindlasti on Osama bin Ladeni järgijate hulgas inimesi, kes on võimelised midagi ette võtma. Kuid aastast 2005 pole lääneriikides midagi suudetud toime panna, küll on proovitud, aga suuri võimsaid terrorirünnakuid pole toiminud. Julgeolekuorganid on kohanenud, on õppinud vaenlast tundma,» kirjeldas Männik.
Ta möönis, et samas pole kindlust, et suuri terroriakte tulevikus ei toimu.
«Nüüd hakatakse küsima, mil määral Pakistan teadis bin Ladeni sealviibimisest – algab selle riigi diskrediteerimine, nagu nüüd on juhtunud,» märkis Hvostov.
«Kahtlen, kas ameeriklased iseseisvalt selle operatsiooni läbi viisid, Pakistan pole väga üheselt võetav keskkond, seal oma sisemised arengud ja ei saa välistada võimuvõitlusi eriteenistuste ja sõjaväe vahel,» leidis Peeter Oissar kaitsepolitseist. «Pakistani kobavatele seletustele võivad olla sisepoliitilised põhjused, sellel teol võivad olla veel väga tõsised sisepoliitilised tagajärjed.»
«Indias üpris meelsasti tuletatakse nüüd meelde, et Mumbai terroriakti sooritajad olid Pakistanist, seal juba kostavad hääled, et äkki kuulutaks Pakistani kurjuse teljel olevaks terroririigiks,» kirjeldas Hvostov.
«Operatsioon võidi korraldada ka Pakistani vaikival nõusolekul, USA droonid hoiavad ju tihti silma peal Afganistani piiri ääres mägedes asuvail terroristidel, avalikult Pakistani võimud seda kritiseerivad, peamiselt sisemaiseks tarbimiseks, aga tegelikkuses nad teavad, et see seal toimub,» selgitas Hanso.
«Bin Ladeni kohapeal hukkamine oli ainuõige viis temaga ümber käia, rahvusvahelise avaliku kohtumõistmise puhul keegi ei tea, mida ta seal rääkima hakanuks, samuti olnuks ta näiteks Guantanamos vangis olles terroristidele võimalik vahetuskaup, et kui oleks tema vabastamiseks näiteks 200-300 inimest kuskil pantvangi võetud,» spekuleeris Hvostov.
«Mina ei nõustu küll USA presidendi Barack Obamaga, et nüüd on maailm parem paik. Al-Qaeda polnud ju enam mingi tsentraliseeritud juhtimisega organisatsioon, äkki kasvab ühe pea asemele nüüd üheksa uut?» küsis Hanso.
«On positiivne, et bin Ladeni tabamine langes ajaliselt kokku Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas toimuvate protsessidega. Bin Laden rääkis palju vajadusest Lähis-Ida režiime muuta, aga ometigi tõusis sealne rahvas üles ilma terrorita ja Al-Qaeda abita. On olemas võimalus, et Al-Qaeda eksistents jääb suhteliselt lühiajaliseks. Araabia- ja islamimaades toimuvad arengud, mis võivad selle kõik uppi lüüa,» spekuleeris Männik.
«Võin oletada ainult et Osama bin Ladeni kadumine areenilt meie kaitseväelaste elu Afganistanis kergemaks kindlasti ei muuda,» oli Oissar skeptiline.