Kataloonia parlament hääletastäna iseseisvuse poolt. Selle poolt oli 70 saadikut, 10 hääletas vastu ja kaks sedelit olid tühjad. Iseseisvuse saavutamise jaoks oli vaja 68 poolthäält.
Galerii: Kataloonia parlament hääletas iseseisvuse poolt (27)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hääletusel ei osalenud opositsioon, kes pidas seda ebaseaduslikuks ning lahkus saalist. Õigusnõunikud teatasid, et sellisel kujul on hääletus ebaseaduslik. Selle eest hoiatas enne hääletamise algust ka spiiker.
Pärast peetud debatti asus parlament hääletama. Selleks kutsus spiiker kõik saadikud ükshaaval ette, et oma sedelid üle anda. Ühena viimastest andis oma hääle Kataloonia president Carles Puigdemont.
Mõned neist näitasid kaameratele ka oma sedeleid, hoolimata sellest, et hääletus pidi olema salajane.
Eelnõus kutsutakse alustama iseseisvumisprotsessi, mis hõlmab uute seaduste koostamist ning Hispaania keskvõimuga läbirääkimiste alustamist võrdselt pinnalt, et panna alus koostööks.
Suurem osa opositsioonisaadikutest lahkus hääletuse eel saalist, et protestida ühepoolse deklaratsiooni vastu, mida Hispaania keskvalitsus ja teised riigid tõenäoliselt ei tunnusta.
Eelnõuga teatati, et luuakse Kataloonia vabariik iseseisva ja suveräänse riigi kujul. Tegemist on ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooniga, mida ei peeta juriidiliselt siduvaks, sest Hispaania kohtud kuulutasid deklaratsiooni juriidilise aluse seadusvastaseks.
Eelnõu koosneb mitmest osast, mis käsitlevad rahvusvahelist kogukonda, passe ja topeltkodakondsust, seaduste kohandamist, riigiametnike edasist käekäiku, kesk- ja investeerimispanga loomist, põhiseadusassamblee valimiste korraldamist ning Kataloonia võlakoorma arutamist Hispaania keskvalitsusega.
Kataloonia parlamendis enamuses olevad separatistid ärgitavad eelnõus Euroopa Liitu sekkuma, et peatada kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumine Hispaania valitsuse poolt.
Eelnõus öeldakse, et iseseisev Kataloonia peaks koostama vajalikud määrused Kataloonia isikut tõendavate dokumentide valmistamiseks ning avaldama survet topeltkodakondsuse leppe sõlmimiseks Hispaania kuningriigiga.
Kõik Kataloonia seadused tuleb üle vaadata ja kohandada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile, mis reguleerivad makse, lisatakse eelnõus.
Kõik riigiametnikud, kes praegu töötavad otseselt Hispaania keskvalitsuse heaks ja keda on umbes 26 000, integreeritakse Kataloonia haldussüsteemi, välja arvatud juhul, kui nad ütlevad viivitamatult lahti"oma ametist. See puudutab ka välismaal töötavaid Kataloonia ametnikke.
Eelnõus kutsutakse looma ka Kataloonia keskpanka, avalike investeeringute panka ning alustama Madridiga kõnelusi Kataloonia riigivõla üle.
Lisaks öeldakse eelnõus, et Kataloonias korraldatakse põhiseadusassamblee valimised.
Regiooni president Puigdemont pidas pärast hääletust ka kõne, milles väitis, et hääletus oli seaduslik ja selleks andis õiguse Kataloonia rahvas. «Me peame ehitama oma riigi ja omama suhteid Euroopaga,» lausus Puigdemont.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on omakorda öelnud, et Euroopa Liit suhtleb vaid keskvõimuga Madridis. Samuti avaldas ta lootust, et Madrid suudab hoiduda liigse jõu kasutamisest.
For EU nothing changes. Spain remains our only interlocutor. I hope the Spanish government favours force of argument, not argument of force.
— Donald Tusk (@eucopresident) October 27, 2017
Hispaania peaminister Mariano Rajoy palus Twitteris inimestel jääda rahulikuks ning ütles, et õigusriik Kataloonias taastatakse.
Pido tranquilidad a todos los españoles. El Estado de Derecho restaurará la legalidad en Cataluña. MR
— Mariano Rajoy Brey (@marianorajoy) October 27, 2017
Samal ajal arutab Hispaania keskvõim võimalust piirkonda ajutiselt ise juhtima hakata. Tänane hääletus lõi veelgi rohkem segadust Madridi ja Barcelona vahelistesse suhetesse ja praegusel hetkel on võimatu ennustada, kuidas reageerib hääletustulemustele Madrid.
Tuhanded katalaanid on kogunenud Barcelonas asuva Kataloonia parlamendi juurde, et iseseisvumise poolt toetust avaldada.
Kataloonia pankade aktsiad langesid pärast Kataloonia parlamendi iseseisvusdeklaratsiooni järsult.
Hispaania suuruselt kolmanda panga CaixaBanki aktsia langes ligi 5 protsenti, samas kui riigi suuruselt viienda panga Sabadelli aktsia langes ligi 6 protsenti.
Kahe panga aktsiad on langenud alates Kataloonia iseseisvusreferendumist 1. oktoobril. Mõlemad pangad on alates sellest ajast oma peakontorid Katalooniast minema viinud, samas kui osad kliendid on oma hoiused pankadest välja võtnud. Kumbki pank ei ole teatanud, mis ulatuses hoiuseid välja võeti.
Alates referendumist on oma peakontori Katalooniast minema viinud ligi 1700 ettevõtet.
Pärast iseseisvusdeklaratsiooni sattus langusesse ka Madridi börs, seejuures langes selle IBEX 35 indeks pärastlõunasel kauplemisel enam kui 1 protsendi võrra.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas oktoobris, et Kataloonia iseseisvuspüüete jätkumisel võib sattuda ohtu Hispaania majanduse taastumine.