Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Venemaal jõustub venelaste ligipääsu veebilehtedele piirav seadus

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Foto on illutstratiivne. | FOTO: DADO RUVIC/REUTERS/Scanpix

jõustub kolmapäeval seadus, mis suurendab märtsis toimuvate presidendivalimiste eel Kremli kontrolli selle üle, mis veebilehtedele venelased minna saavad.

Virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) pakkujad peavad hakkama keelama ligipääsu veebilehtedele, mis on Vene riikliku meediajärelevalve ameti Roskomnadzor mustas nimekirjas.

VPNide kaudu saavad kasutajad minna koduriigis keelatud veebilehtedele, sest VPN jätab mulje, et keelatud lehele minna soovija asub koduriigist väljaspool. Oodatakse, et president Vladimir Putini valitsuse uued piirangud mõjutavad enim ajakirjanikke ja opositsiooniaktiviste. Samas on mitmed VPNi teenuse pakkujad öelnud, et nad ei kavatse nõutud piiranguid jõustada.

Vene ametid saavad keelata veebilehti, mida nad peavad äärmuslikeks. Varem on ametid keelanud venelastele ligipääsu punkbändi Pussy Riot videotele ja opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi blogile.

Miilits Navalnõi korraldatud rahvakogunemisel silma peal hoidmas. | FOTO: Vladimir Smirnov/Vladimir Smirnov/TASS

Vene opositsioonirühmitused tuginevad oma sõnumi levitamiseks ja tegevuste koordineerimiseks suuresti internetile, sest nende ligipääs peavoolumeediale on sisuliselt olematu.

USAs asuva sihtasutuse Electronic Frontier juhi Eva Galperini sõnul mõjutab seadus enim ajakirjanikke ja aktiviste, kes postitavad veebi anonüümselt. «Seadust jõustatakse tõenäoliselt valikuliselt ning ilmselt ei mõjuta see VPNe kasutavaid välisfirmasid,» lisas ta.

Kuigi VPNide kasutamist täielikult ei keelatud, õõnestab otsus üht põhilist VPNide kasutamise põhjust ning sellega Venemaa sisuliselt tahab, et VPNide pakkujad aitaksid jõustada Vene tsensuuri, ütles ettevõtte ExpressVPN International asepresident Harold Li.

«VPNid on veebiprivaatsuse, anonüümsuse ja sõnavabaduse jaoks keskse tähtsusega, mistõttu esindavad need piirangud rünnakut digiõigustele,» lausus Li. «Loodame ja ootame, et suurem osa suurtest VPNide pakkujatest ei hakka neid uusi piiranguid täitma.»

Teenusepakkujad ZenMate ja Private Internet Access teatasid, et nad ei kavatse piirata ligipääsu keelatud veebilehtede nimistus olevatele lehtedele. Mõlemad firmad viisid oma serverid Venemaalt ära 2016. aastal, kui Vene võimud konfiskeerisid etteteatamata mitu nende serverit.

Kolmapäeval jõustuva seaduse täitmisest keelduvate firmade veebilehed kantakse ilmselt samuti Roskomnadzori musta nimekirja.

Pussy Rioti liikmed kohturuumis. | FOTO: MIKHAIL METZEL/AP

VPNide tegevuse piiramine on osa Venemaa laiematest sammudest veebikommunikatsiooni vallas.

Varem oktoobris trahvis riik menukat sõnumirakendust Telegram, sest see polnud end registreerinud Roskomnadzoris ega andnud julgeolekuametile FSB teavet kasutajate omavahelisest suhtlusest.

Alates 2018. aastast peavad Roskomnadzoris registreeritud firma hakkama salvestama Venemaal olevate kasutajate andmeid. Seda tehakse terrorismitõrjeseaduse alusel, mis kiideti heaks tänavu ning mis pälvis opositsiooni ja veebifirmade kriitikat.

Neljapäeval kiitis Vene parlamendi alamkoda heaks eelnõu, mis lubab peaprokuröril kanda kohtu loata musta nimekirja soovimatute organisatsioonide veebilehed. Internetivabadust piiravad seadused koostati pärast massimeeleavaldusi 2011. ja 2012. aastal, kui inimesed kahtlustasid valimispettust parlamendi- ja presidendivalimistel.

2012. aastal Venemaal aset leidnud meeleavalduste käigus vigastada saanud  mees. | FOTO: MIKHAIL METZEL/AP

«Tee, mille Venemaa nelja aasta eest endale valis, põhineb digitaalse suveräänsuse kontseptsioonil,» lausus Digital Rights Centre'i advokaat ja juht Sarkis Dabinyan.

«Selle keskmes on mõte, et valitsus peaks kontrollima interneti siseriiklikku osa. Lääneriigid ei toeta seda kontseptsiooni ning seetõttu see, mida me täna näeme, on interneti arenemine Aasia stiilis, nagu seda teevad Hiina ja Iraan,» lausus Dabinyan.

Putini pildiga särk, mis käsib kuuletuda. | FOTO: DENIS SINYAKOV/REUTERS

Samas ütles Galperin sihtasutusest Electronic Frontier, et isegi kui Kremli eesmärk on kehtestada täielik kontroll veebikommunikatsiooni üle, siis selle tehnilised võimed on Hiina nn Suurest Tulemüürist kaugel maas.

«Paljud nuuskimismeetmed, mida Kreml soovib rakendada, on võrreldavad meetmetega, mille rakendamist nõuavad lääneriikide valitsused,» ütles Galperin. «Venemaa toob sageli välja, et (USA Föderaalne Juurdlusbüroo) FBI ja (Briti peaminister) Theresa May tahavad neid volitusi, kui põhjendab, miks ka neil (Venemaal) peaksid need olema ja miks need on kooskõlas inimõigustega.»

Tagasi üles