:format(webp)/nginx/o/2017/10/29/7264101t1h3c0b.jpg)
Jossif Stalinit on hakatud idealiseerima, tema valitsemisaega ei seostata mitte repressioonidega, vaid hoopis tõelise inimeste eest hoolitsemisega, mille puudumist heidetakse ette praegustele Venemaa valitsejatele, rääkis Postimehele üks Venemaa tuntumaid moodsa folkloori uurijaid Aleksandra Arhipova.
-Viimasel kahel-kolmel aastal on üsna tavaliseks muutunud uudised, et kuskil Venemaal, enamasti väiksemates linnades ja maakohtades, on avatud järjekordne ausammas, büst või mälestustahvel Stalinile. Te olete seda fenomeni spetsiaalselt uurinud. Mida see teie meelest näitab?
Üks teooria väidab, et selline pehme, mitte pealesurutud Stalini tagasitulek meie ellu on justkui inimeste lojaalsuse ettevalmistamine tulevasteks repressioonideks. 1970–1990ndatel oli Stalini nimetamine avalikus diskursuses tabu. Avalikes kohtades üritati Stalinit mitte nimetada, mitte millegagi meenutada. Teda justkui polnud. Nüüd on see tabu maha langenud.