/nginx/o/2017/10/31/7268631t1hc949.jpg)
Tagandatud Kataloonia president Carles Puigdemont pidas täna kell 13.30 pressikonverentsi Brüsselis, kuhu sõitis pärast seda, kui Hispaania prokurör nõudis, et ta mässu eest süüdi mõistetaks.
Kataloonia ekspresident: meid tahetakse idee pärast 30 aastaks vangi panna (14)
31. oktoober 2017, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse keeles kõnelenud Puigdemont teatas, et osa Kataloonia valitsusest on liikunud Brüsselisse määramata ajaks, et tõmmata tähelepanu Kataloonia probleemile ja Hispaania justitssüsteemi ebaõiglusele.
Tagandatud Kataloonia president siunas Hispaania prokuratuuri üleskutset määrata Kataloonia iseseisvuse juhtidele mässu õhutamise ja mässu eest karistus: «Neil ei ole seaduslikku õigust. Nad üritavad tabada ideed mitte kuritegu. Nad kutsuvad üles meid kõiki 30 aastaks vangistama.»
Puigdemonti sõnul on süüdistused näide Hispaania valitsuse erilisest sõjakusest ning Brüsselisse asumine kannab eesmärki paljastada Hispaania riigi tõsiseid demokraatlikke puudusi. Ta lisas, et parlament kavatseb oma tööga jätkata.
21. detsembriks kavandatud erakorralisi valimisi peab Puigdemont väljakutseks, mida on valmis vastu võtma: «Me kavatseme aktsepteerida 21. detsembri valimiste tulemusi nagu oleme seda alati teinud. Ma soovin küsida Hispaania valitsuselt, kas nad teevad sama. Ma soovin riigilt selget pühendumust. Kas see kavatseb tulemusi austada või mitte?»
Puigdemont kutsus üles rahvusvahelist üldsust reageerima ning märkis, et katalaanidel seisab ees veel pikk tee.
«Nad ei saa sundida meid oma poliitilisest eesmärgist loobuma,»sõnas Puigdemont, kutsudes üles tunnistama oma tagandatud valitsuse liikmeid nende ponnistuste eest.
Sellegipoolest kutsus Puigdemont iseseisvuspüüdeid aeglustama, et vältida edasist vastasseisu Hispaania valitsusega.
Puigdemont kinnitas, et ei viibi Brüsselis eesmärgiga taotleda poliitilist varjupaika, kuid märkis, et Katalooniasse naasmiseks oleks talle vaja garantiisid, mida hetkel veel ei ole.
Puigdemont ei osanud öelda, kui kauaks kavatseb Brüsselisse jääda, kuid lubas õiglase protsessi korral kohe Katalooniasse naasta.
Küsimusele, kas Puigdemont on valmis 30 aastaks vangi minema, vastasid endised ministrid Clara Ponsati ja Joaqiuim Forn, et nad on tegutsenud vabaduse nimel järgides selleks kodanikudemokraatia põhimõtteid.
«Mässu eest karistatakse sama karmilt kui terrorismi eest,» märkis endine Kataloonia siseminister Forn.
«Ma ei palu Belgia poliitikutelt midagi. Mingeid sidemeid ei ole. On sümpaatiad, kuid need on pigem kauged. Ma tahan selles asjas võimalikult neutraalne olla,» sõnas Puigdemont pressikonverentsi lõpetades.
Samal ajal andis Hispaania konstitutsioonikohus käsu peatada Kataloonia parlamendi eelmise nädala iseseisvusdeklaratsioon.
Eile sõitis Puigdemont Brüsselisse ja temaga on kaasas ka liikmeid tagandatud valitsusest.
Pole teada, kas see on seotud Belgia rahvusvahelise kaitse ja immigratsiooni riigisekretäri Theo Franckeni pühapäevase avaldusega, et Puigdemont saaks põhimõtteliselt küsida Belgialt varjupaiga.
Hispaania välisminister Alfonso Dastis märkis, et valitsus oleks üllatunud, kui Kataloonia tagandatud president Belgias varjupaika paluks ning kui sealsed võimud tema taotluse rahuldaksid.
Dastis ütles usutluses raadiojaamale Cadena SER, et Euroopa Liidu liikmesriikide seas valitseb õigusriigi küsimustes vastastikune usaldus.
«Oleks üllatav, kui ta saaks praeguses olukorras seal õiguse asüülile,» ütles Dastis, lisades, et Hispaania ja Belgia suhetes ei ole asüülitaotluse rahuldamine normaalne olukord.
Belgia seadus võimaldab teiste EL-i liikmesmaade kodanikele asüüli anda, minevikus ei ole Brüssel Madridile välja andnud mitut baski separatisti.
Hispaania tsiviilkaart otsis täna läbi ka Kataloonia regionaalpolitsei Mossos d'Esquadra peakorteri.