Valgevene tegevväelased võisid põhjustada ajateenija surma (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene sõdurid õppusel Zapad-2017.
Valgevene sõdurid õppusel Zapad-2017. Foto: SERGEI GAPON/AFP/Scanpix

Valgevene uurijad on teatanud, et kümme relvajõudude tegevväelast on saanud süüdistuse seoses reamehest ajateenija enesetapuga, kirjutab Raadio Vaba Euroopa.  

Täna teatasid uurimiskomisjoni liikmed, et kaheksa seersanti, üks lipnik ja üks leitnant said süüdistuse seoses reamees Aliaksandr Korzhiši surmaga. Kahtlusalune on ka üks kapteni auastmes sõjaväelane, keda pole siiani vahistatud.

Väidetavalt olid kõrgemas auastmes kolleegid Korzhiši kiusanud ning koguni temalt raha välja pressinud.

21-aastane reamees leiti ülespooduna Barõssavis asuva väeosa kasarmu keldrist. Ta oli teenistuses olnud vaid viis kuud.

Ajateenija sugulaste sõnul kannatas noormees pideva tegevväelaste poolse kiusamise all. Eriti olevat tegevväelased keskendunud väljapressimisele. Lähedased on veendunud, et tegevväelased tapsid noormehe ja lavastasid hiljem enesetapu.

Korzhiš oli juba teine enesetapu sooritanud Valgevene ajateenija vähem kui poole aasta jooksul. See on tekitanud debati kiusamise üle riigi kaitsejõududes. Rahvas on kutsunud ka kaitseministrit tagasi astuma.

Kuigi algselt teatas uurimiskomisjon, et tegu oli enesetapuga, siis nüüd on alustatud uurimist seoses võimu kuritarvitamise ja armee regulatsioonide rikkumisega. Uurimise algatamise nimel avaldasid survet hukkunu lähedased ja ka inimõigusorganisatsioonid.

Kõrgema auastmega sõjaväelaste poolne kiusamine ehk niinimetatud dedovšina oli levinud Nõukogude Liidu sõjaväes. Mõnes endises Nõukogude Liidu riigis esineb selliseid juhtumeid ka tänapäeval.  

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles