Hiina sõjalised ambitsioonid teevad naabrid närviliseks (3)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina sõdurid.
Hiina sõdurid. Foto: China Daily/Reuters/Scanpix

Hiina presidendi Xi Jinpingi lubadus ehitada 2050. aastaks üles maailmaklassi sõjavägi teeb naabrid närviliseks, kuid analüütikute sõnul ei kujuta Pekingi ambitsioonid vähemalt esialgu strateegilist ohtu.

Hävitajaid, sõjalaevu ja kõrgtehnoloogilisi relvi hankiva Hiina sõjaline eelarve on 30 aasta vältel pidevalt kasvanud, kuid on endiselt kolm korda väiksem kui Ühendriikidel. Nüüd soovib Peking järele rühkida.

«Me peame püüdma rahva relvajõud täielikult maailmaklassi sõjaväeks ümber kujundada 21. sajandi keskpaigaks,» ütles Xi tema juhitava Hiina kompartei 2300 delegaadile. Partei kontrollib Hiinas ka sõjaväge.

Hiina sõdurid paraadil.
Hiina sõdurid paraadil. Foto: China Stringer Network/Reuters/Scanpix

Tema sõnad iga viie aasta järel peetaval kongressil olid mõeldud osaliselt kodumaistele rahvuslastele, kuid pidid ka näitama teistele riikidele Hiina soovi saada tugevaks nii majanduslikult kui sõjaliselt, ütles Singapuri Nanyangi Tehnoloogiaülikooli sõjaanalüütik James Char.

Hiina nõndanimetatud Alanduse Sajandi vältel, mis algas umbes 19. sajandi keskel, kaotas riik pea kõik sõjad, milles ta osales, ning pidi neile järgnenud lepetes tegema olulisi järeleandmisi.

«Seepärast unistab Hiina rohkem kui mõni teine riik tugevast sõjaväest. Mitte teiste riikide ähvardamiseks, vaid enda kaitseks,» lausus Ni Lexiong Shanghai poliitikateaduste ja õiguse ülikoolist.

Kuid Xi üleskutse üles ehitada relvajõud, mis suudavad võidelda ja võita, on teinud ärevaks Hiina naabrid, kellest paljudel on selle suurvõimuga pingelised piirivaidlused.

Sel suvel leidis Himaalaja vaidlusaluses piirkonnas aset nädalaid kestnud India ja Hiina terav sõjaline vastasseis.

Hiina sõdurid osalemas paraadil.
Hiina sõdurid osalemas paraadil. Foto: Xinhua/Reuters/Scanpix

Jaapani sõjalaevadel aga tuleb sageli silmitsi seista Hiina merepatrullidega Senkaku (hiina keeles Diayou) saarte lähistel, mida Peking enda omaks peab.

Ühtlasi nõuab Peking suveräänsust pea kogu Lõuna-Hiina merel, seda hoolimata Vietnami, Filipiinide ja Malaisia vastuväidetest.

«Hiina tegevus kujutab endast julgeolekuohtu Jaapanit ümbritsevale regioonile ja rahvusvahelisele kogukonnale,» on öeldud Jaapani hiljutises kaitseraportis.

«On vaieldamatu tõsiasi, et selle riigi tõus sõjalise jõuna vallandab Aasias võidurelvastumise,» ütles Prantsusmaa Hiina-ekspert Juliette Genevaz. Aasias toimuval võidurelvastumisel nägi ta mitmeid põhjuseid, viidates muu hulgas Põhja-Korea tuumaprogrammile. 

Hiina sõjalised kulutused 2016. aastal küündisid Stockholmi Rahvusvahelise Rahuinstituudi hinnangul 215 miljardi USA dollarini, mis on tunduvalt rohkem kui India 56, Jaapani 46 ja Lõuna-Korea 37 miljardit.

Hiina merejalaväelased Vladivostokis.
Hiina merejalaväelased Vladivostokis. Foto: Yuri Smityuk/TASS
Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles