Müstilises Cheopsi püramiidis tehti oluline avastus

Teadlased leidsid Egiptuses asuva müstilise Cheopsi püramiidi seest suure õõnsuse, mille kohta varasemalt informatsioon puudus. Teadlaste sõnul võib leitud õõnsus olla koguni reisilennuki suurune. 

Kuna õõnsus on ligipääsmatu, ei ole siiani teada, kas seal on peidus ka midagi olulist. Jaapani ja Prantsusmaa teadlased tegid avastuse kaks aastat kestnud uuringute tulemusena.

Nad on kasutanud tehnoloogiat, mis suudab avastada kõikumisi püramiidi struktuuri tiheduses.

Cheopsi püramiid ehitati aastatel 2509-2843 eKr. 140 meetri kõrgune ehitis on Giza püramiididest suurim.

Cheopsi püramiidi sees asuvad kolm suurt kambrit ja mitmed erinevad käigud, millest kuulsaim on 47 meetri pikkune ja 8 meetri kõrgune. Nüüd avastatud õõnsus asub suurima käigu kohal ja selle mõõtmed on väidetavalt sarnased.

Sellest hoolimata pole teadlased veendunud täpsetes mõõtmetes ega ka selles, mis kujuga õõnsus on.

«Me teame vaid seda, et õõnsus on olemas ja see on muljetavaldav. Ning seda, et avastus oli ootamatu,» lausus teadlane Mehdi Tayoubi.

Siiani on teadlased keeldunud õõnsust hauakambriks nimetamast. Püramiidi sees on mõned õõnsused, mille ehitajad jätsid tõenäoliselt meelega, et sellega ehitise struktuuri tugevdada. Näiteks niinimetatud kuninga hauakambri kohal on viis õõnsust.

Teadlased lubasid õõnsuse uurimist jätkata, aga rõhutasid, et peavad seda tegema ettevaatlikult, sest möödas on need ajad, mil tohtis püssirohuga püramiidi sisemuses uurimise nimel plahvatusi korraldada.

Kairo ülikooli teadlase Hany Helali sõnul on õõnsus liialt suur selleks, et see võiks olla ehitatud püramiidi stabiilsuse nimel.

Prantsusmaa teadlase Jean-Baptiste Mouret'i sõnul on neil idee, kuidas õõnsust uurida, aga selle peaks esmalt heaks kiitma Egiptuse võimud. Idee näeb ette 3 sentimeetrise läbimõõduga augu puurimist ja sealt pisikese roboti läbi mahutamist. 

Tagasi üles