Leedu pealinnas asuvaid Gediminase kindluse varemeid ähvardab hävinemine, kuna seda kandev mägi variseb jätkuvalt.
Video ja fotod: Leedu sümbol hävineb inimeste silme all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem on varisenud tornimäe põhjakülg, siis läinud nädala laupäeval toimus varing idanõlval, millest avadas video ka Leedu uudisteportaal 15min.lt. Uudisteagentuuri BNS andmetel on tegu ühe suurema varinguga.
Osa mäest oli juba varem külastajatele suletud, kuid laupäevase varingu järel suleti terve mägi ning ajutiselt peatati ka jalakäijate- ja autoliiklus Kazio Skirpose avenüül.
Asekultuuriministri Rendalo Augustinavičiause sõnul tehti seda ennetava meetmena, mitte reaalse ohu tõttu. «Geograafilisele struktuurile pole veel ohtu,» ütles Augustinavičiaus.
Osa rahvuslikust identiteedist
Keskaegse kindluse varemed on seisnud mäe otsas sadu aastaid ja selle läänetornis, rohkem tuntud Gediminase torni nime all, lehvib Leedu lipp. 13. sajandist püsinud kindlusetornist on saanud osa leedulaste rahvuslikust identiteedist. Suurepärase vaate tõttu on see populaarne ka turistide seas.
16. sajandil ehitati mäejalamile mudavaringute ärahoidmiseks tugimüür. 19. sajandil lammutati suur osa kindlusest ja mäele istutati puud. See aga ei peatanud pinnase varisemist.
Teise maailmasõja ajal kaevasid Saksa väed mäe alt läbi kaks tunnelit. Kui Nõukogude sõdurid 1944. aastal naasid, avastasid nad käigud, kuid nende eest hoolt ei kandnud. Näiteks kahjustas purjus Nõukogude sõduri süül puhkenud tulekahju tunnelite puitkonstruktsioone. Tunnel püüti kiiruga mullaga täita, kuid arvatakse, et osa sellest on siiani tühi.
2003. aastal turistidele rajatud köisraudtee tagajärjel on tekkinud ohtlik vibratsioon, mis niigi ebastabiilset mäge raputab.
Kes vastutab?
Aastaid ei olnud selge, kes mäe ja kindluse heakorra eest vastutab ning asutused näitasid näpuga üksteise peale. Alles eelmisel aastal, mil toimus suur mudalihe, puhkes üldine skandaal ja algatati töö mäe päästmiseks.
Tööd, mis peaksid vältama järgmise aasta suveni, lähevad Augustinavičiause sõnul plaanitust rohkem maksma. Mullu suvel eraldas valitsus mäe kordategemiseks kolm miljonit eurot, kuid nüüd arvatakse, et lisaks sellele kulub veel vähemalt kuus miljonit eurot.