Esimesed märgid, et midagi pöördelist hakkab muidu üsna rahumeelses omavahelises läbikäimises juhtuma, paistsid juba Pärsia lahe koostöönõukogu kohtumisel Ar-Riyāḑis mai lõpul. Kõnelustel USA presidendi Donald Trumpiga oli Katari emiir küll kohal, ent saudid ja ühendemiraatlased tõrjusid ta pildilt kõrvale. Vaid paar nädalat hiljem katkestatigi suhted ning seni ei paista, et diplomaatiline lõhe võiks ületatud saada.
Üheks kriisi peamiseks põhjuseks peetakse asjaolu, et Katar toetas araabia kevade järgsetel aastatel Moslemi Vennaskonda. Märgilised olid siinkohal sündmused Egiptuses, kus Moslemi Vennaskond pääses võimule riigi esimeste demokraatlike valimiste võitjana. Alles teise Egiptuse revolutsiooniga tuli võimule praegune president Abdel Fattah el-Sisi, kelle seljatagust kindlustavad nüüd saudide ja ühendemiraatlaste naftadollarid.