Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/08/7292263t1h22e4.jpg)
Mis juhtub, kui suurlinnas saavad korraga pommiähvarduse kolm suurt vaksalit, mitu hiiglaslikku kaubanduskeskust ning parasjagu etendust andvad suuremad teatrid? Politseile ja demineerijatele on see paras peavalu, aga ressursid on suured ja nad saavad hakkama. Mis aga juhtub, kui näiteks Tallinna-suuruses linnas tehakse pommiähvardus korraga lennujaamale, reisisadamale, suurematele kaubanduskeskustele ja suurele kontserdile – kas see jooksutab umbe kogu Eesti politsei ning kellelgi tekivad vaba käed millegi palju hullema korraldamiseks?
Venemaa suurlinnades on juba kaks kuud kestnud pommiähvarduste laine. Seni pole aga usaldusväärset vastust peamisele küsimusele – kes seda korraldab ja mis eesmärgil. Kas see, mille Vene meedia on ristinud «telefoniterrorismiks», võib olla märk uutest suundadest rahvusvahelises terrorismis, kus eesmärk on mitte niivõrd tappa kui külvata paanikat ja tekitada abituse tunnet, või võib see tulevikus olla üks hübriidsõja taktikavariante, et tähelepanu kõrvale juhtida ja sisekaitsejõude siduda?