/nginx/o/2017/07/22/6915413t1hb64d.jpg)
Mõningad Vene kaasmaalaspoliitika tegelased võivad kasutada Läti haridusministeeriumi koolide lätistamise algatust ära oma maine tõstmiseks seimivalimistel, hoiatas Läti julgeolekupolitsei.
Venemaa võib ära kasutada lätikeelsele haridusele ülemineku vaidlust
8. november 2017, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi julgeolekuametkonnana on julgeolekupolitsei ülesanne hankida teavet julgeolekuriskide kohta ja teavitada neist riigi ametkondi.
Julgeolekupolitsei osutas uudisteagentuurile BNS, et teatud ühiskonnaosa ei hinda haridusministeeriumi algatust üheselt ja Vene kaasmaalaspoliitika pooldajad püüavad kasutada seda küsimust oma maine tõstmiseks. Esialgu nende korraldatavatel protestidel ei ole aga suuremat menu.
Haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis kinnitas, et pidas julgeolekuga reformi osas nõu, kuid vestluse sisu ei avaldanud.
Poliitiline vaidlus
Ainult lätikeelsele haridusele tuleb üle minna järk-järgult, ütles Läti president Raimonds Vējonis oktoobris. Esimene samm on tagada, et õpetajad oleksid valmis läti keeles õpetama, ning samuti tuleks viia läti keel sisse lasteaedades, kommenteeris Vējonis haridus- ja teadusministeeriumi kava õpetada kolme aasta pärast keskkoolis üldaineid vaid läti keeles.
President rõhutas, et Lätis on vaid üks riigikeel ja see on läti keel. «Kui ministeerium teeb ettepaneku minna järk-järgult üle lätikeelsele haridusele, on see samm sinnapoole, et riigis olekski vaid üks ja ainus riigikeel, mida kõik Läti elanikud igapäevasuhtluses pruugivad,» selgitas Vējonis ning kutsus haridus- ja teadusministeeriumi ette valmistama raportit selle kohta, kuidas üleminek täpselt aset leiab.
«Kui ettekanne saab valmis, võib anda hinnangu. Seni on see vaid arutamisjärgus mõte,» lisas Vējonis.
Peaminister Māris Kučinskis on aga öelnud, et hariduse lätikeelseks muutmine tuleb otsustada enne veebruari, mis välistaks, et teemat hakatakse ära kasutama valimiseelses võitluses. Valitsusjuhi sõnul on võimuerakonnad küsimuses ühel meelel.
Läti haridusministeerium soovib, et alates 2020. õppeaastast õpetataks keskkoolides kõiki üldharidusaineid läti keeles, kuid vähemusrahvuste koolides saaks õppida emakeelt, kirjandust ning kultuuri- ja ajalugu emakeeles.