Stoltenberg: NATO leppis kokku uue juhtimisstruktuuri põhijoontes

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Foto: Virginia Mayo / AP / Scanpix

NATO kaitseministrid leppisid Brüsselis kokku alliansi sõjalise juhtimisstruktuuri uutes põhijoontes, teatas peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval.

«Leppisime täna kokku NATO sõjalise juhtimisstruktuuri uuendamise põhijoontes, mis on edasise töö aluseks. Muuhulgas luuakse Atlandi väejuhatus mereteede ja kommunikatsiooniliinide kaitsmiseks Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel ning väejuhatus vägede ja varustuse tõhusamaks liigutamiseks Euroopas,» lausus Stoltenberg NATO peakorteris pressikonverentsil, lisades, et «uues juhtimisstruktuuris tugevdatakse logistilisi võimeid».

Tema sõnul töötavad liikmesmaade sõjalised esindajad veebruarikuiseks kaitseministrite kohtumiseks välja uuendatud juhtimisstruktuuri üksikasjad.

Peasekretär ütles kahepäevase kohtumise esimese Põhja-Atlandi nõukogu istungi järel, et tugev ja kiire sõjaline juhtimissüsteem on NATO muutunud julgeolekukeskkonnaga kohanemise võtmekomponent. «See on aluseks meie kaitse- ja heidutushoiakule ja võimele siirda stabiilsust kaugemale NATO piiridest,» lausus ta.

Peasekretäri sõnul suurendab sõjalise juhtimisstruktuuri kaasajastamine alliansi võimet kiiresti vägesid liigutada ning liikmesmaid toetada. «Sõjajõudude liikumine ei hõlma ainult uusi väejuhatusi, vaid võimet liigutada vägesid ja varustust kiiresti õigete transpordivahendite ja õige taristuga.» 

«Alates 2014. aastast oleme teinud edusamme bürokraatlike takistuste kõrvaldamisel vägede liigutamiselt üle piiride, aga teha on veel palju. Me peame tagama vägede piiriületust hõlbustavate seaduste täieliku elluviimise, vajame piisavat transpordivõimekust, mis tuleb suuresti erasektorist, ning peame parendama taristut, mis suudaks kanda rasketehnikat. Selleks kaasajastab NATO sõjalisi nõudeid tsiviiltaristule,» ütles Stoltenberg.

«Siinkohal on tähtis kogu valitsust hõlmav lähenemine ning koostöö erasektori ja Euroopa Liiduga. Kaitseministrid peavad teavitama sõjalistest nõuetest rahandus-, sise- ja transpordiministreid,» sõnas ta ja lisas, et sõjaväeüksuste ja -varustuse liigutamisest võib saada üks NATO-EL-i koostöö lipulaevu.

Peasekretäri sõnul suudab allianss ka praegu vägesid ja varustust Euroopas üle piiride liigutada, kuid tahab seda teha tõhusamalt ja kiiremini.

Kaitseministrid leppisid kokku ka uue küberoperatsioonide koordinatsioonikeskuse loomise uue sõjalise juhtimisstruktuuri osana ning liikmesriikide kübervõimete NATO missioonidesse ja operatsioonidesse lõimimise raamistikus ja põhimõtetes.

Stoltenbergi sõnul peab NATO olema suuteline andma küberruumis vastulöögi enda valitud kohas ja viisil. «Mõnikord võib kübervõimete kasutamine olla proportsionaalsem vastus. NATO jaoks on alati eesmärk kasutada minimaalset jõudu maksimaalse tulemuse saavutamiseks, mistõttu võib küberrelv olla parim vastus,» sõnas Norra ekspeaminister.

«Tervitan, et saame edaspidi kasutada liikmesriikide kübervõimeid NATO missioonidel. See näitab, et me kohaneme muutunud maailmaga. Samas ei ole see väga erinev tavavõimetest, kus liikmesriigid kasutavad oma võimeid NATO missioonidel,» lausus ta.

Peasekretär rõhutas, et NATO on kaitseallianss, mille tegevus on range poliitilise kontrolli all ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega. «Teeme ke edaspidi kõik, mis vaja, et hoida meie territooriumi ja elanikkonda turvalisena.» 

Luik: NATO uus juhtimisstruktuur peegeldab kollektiivkaitse esmasust

NATO uus juhtimisstruktuur, mille põhijoontes alliansi kaitseministrid kolmapäeval kokku leppisid, peegeldab kollektiivkaitse esmatähtsust, ütles kaitseminister Jüri Luik.

«Kollektiivkaitse on NATO põhiülesanne, mis tuleneb (Põhja-Atlandi lepingu - BNS) artiklist viis,» ütles Luik Brüsselis NATO peakorteris kaitseministrite kohtumise kõrvalt BNSi ja ERRi ajakirjanikele.

Kaitseministri sõnul ei näinud Eesti liitlased pikka aega Vene ohtu ja selle aja jooksul läks ka NATO sõjalise juhtimisstruktuuri peatähelepanu alliansi territooriumilt väljas olevatele operatsioonidele ehk terrorismivastastele operatsioonidele. «Täna ei ole ühtegi liitlast, kes ei saaks aru, et NATO põhiline ülesanne on kollektiivkaitse,» lausus ta vastuseks BNSi küsimusele NATO kollektiivkaitse kohta. «Uus juhtimisstruktuur tegelikult peegeldab seda arusaama.»

Kaitseministrid leppisid kokku uue juhtimisstruktuuri põhijoontes, mis hõlmavad muuhulgas Atlandi väejuhatuse loomist mereteede ja kommunikatsiooniliinide kaitsmiseks Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel ning väejuhatust vägede ja varustuse tõhusamaks liigutamiseks Euroopas.

Luige sõnul arutatakse NATOs merestrateegiaid laiemalt, aga konkreetne väejuhatus puudutab eelkõige Põhja-Atlandit. «Üks väga oluline tegevussuund on tagada vaba mereliiklus, mis on eriti oluline kriisiolukorras, sest väga paljud väed saabuvad laevadega. Samuti baseerub USA kaitsevõime paljuski lennukikandjatel,» lausus kaitseminister vastuseks BNSi küsimusele.

Kogu selleks vabaks liikumiseks peab Põhja-Atlandi mereterritoorium olema kaitstud, ütles Luik. «Sellega, kuidas liigutada vägesid ja varustust üle Atlandi, tegeleti väga palju külma sõja ajal ja nüüd on see taas väga tugevalt päevakorral.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles