Uuring: Saksamaa arstid viivad läbi mõttetuid operatsioone

Operatsioon ühes Saksamaa haiglas. Foto: Caro/Kaiser/Scanpix

Bremeni Ülikooli uuringu kohaselt seavad Saksamaa arstid ja haiglad patsiente ohtu sellega, et keelitavad neid osalema kulukatel protseduuridel ning viivad läbi ebavajalikke operatsioone, kirjutab Deutsche Welle.

Uuringu käigus intervjueeriti 60 erinevat arsti ning haigla juhatajat üle Saksamaa. Leiti, et Saksamaal on probleeme keerukamate haigusjuhtudega vanemate patsientide puhul.

Uuringust selgus, et kuigi patsientide arv Saksamaal kasvab, siis nende haiglas veedetud päevade arv on langemas. Põhjuseks tuuakse, et arstide jaoks on majanduslikult kasulik inimesi haiglasse sisse kirjutada, aga ollakse majandusliku surve all, et nad ka kiiresti välja kirjutada.

«Süsteem funktsioneerib patsientide ja meditsiini arvelt,» lausus uuringu korraldanud Karl-Heinz Wehkamp. Samuti väitis ta, et arstid avaldasid soovi sellest teemast rääkida, et avalikkuse ja poliitikute tähelepanu võita.

Samas väidetakse, et probleem ei tulene kindlustusfirmadest, aga hoopis erateenuse pakkujatest, kes üritavad kasumit teenida. Eelnevatest uuringutest on selgunud, et Saksamaa arstid saadavad patsiente näiteks seljavaluga ilma põhjuseta röntgenisse, viivad läbi operatsioonieelseid protseduure ning paigaldavad ilma mõjuva põhjuseta kateetreid.

Arvatakse, et selline teguviis mõjutab patsientide tervist negatiivselt, aga täpseid tagajärgi pole sugugi lihtne kindlaks teha.

Tervishoiukonsultant Ines Verspohli sõnul on Saksamaa üritanud tervishoiusüsteemi küll muuta, aga see pole kasumile orienteeritust kaotanud. «Probleem on, et ei ole õigeid ja valesid operatsioone. On väga lai hall ala ja seal peab arst otsustama: kas viia läbi operatsioon või tuleks oodata? See pole alati lihtne otsus ja seetõttu valib arst tihti majanduslikult parema variandi,» lausus Verspohl.

Tervishoiuministeeriumi sõnul on arstidel professionaalne kohustus, mille kohaselt ei tohi patsientide usaldust kuritarvitada. Samuti on patsientidel õigus küsida alternatiivset arvamust teistelt arstidelt või spetsialistidelt. Sellest hoolimata kasutatakse seda võimalust harva.

Viimasel ajal on läbi viidud mitmeid reforme ja haiglad saavad nüüd tihtipeale raha spetsiifiliste protseduuride eest, mitte haiglas veedetud päevade arvelt. Samas tunnistatakse, et varasem süsteem ei töötanud paremini. Siis hoiti patsiente haiglas liialt kaua, sest see tõi haiglale raha sisse. Nüüd lastakse patsiendid väidetavalt liiga vara haiglast välja, sest see on majanduslikult kasulikum.

Verspohli sõnul on Saksamaal liiga palju haiglaid, aga neid sulgetakse ilma hea plaani olemasoluta. «Ei öelda, et sulgetakse üks haigla ja selle asemel hoitakse teine avatuna. Selle asemel lähevad haiglad hoopis pankrotti ja see tähendab, et alles ei jää vaid parimad haiglad, aga hoopis need, mis on majanduslikult paremal järjel,» lausus Verspohl.