/nginx/o/2008/06/24/51876t1h85b1.jpg)
Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ütles eile, et kõiki inimsusevastaste kuritegude ohvreid tuleb hinnata samade kriteeriumite alusel.
Kelam: Stalini kuritegusid peab tundma sama hästi kui Hitleri omi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eileõhtusel arutelul Ukraina 1932-33. aasta suure näljahäda - Holodomori - üle juhtis Kelam tähelepanu sellele, et kommunistlikud totalitaarsed režiimid on süstemaatiliselt kasutanud kunstlikult tekitatud näljahädasid oma võimu tugevdamiseks ning elanikkonna vaikiva opositsiooni murdmiseks.
«Stalin otsustas 75 aastat tagasi võimendada maa-elanikkonna arvel teostatava industrialiseerimispoliitika tulemusena tekkinud näljahäda eesmärgil juurida välja ukrainlaste rahvuslik identiteet ning likvideerida vastupanu talude sunniviisilisele kaotamisele,» ütles Kelam.
«Näljahädast tabatud piirkondadele mitte üksnes keelduti abi andmast, vaid veelgi hullem - sajad külad piirati ümber Punaarmee sõdurite poolt. Nälgijad jäeti ilma kõige elementaarsemast inimõigusest - õigusest põgeneda kindla surma eest,» tõdes Kelam.
Kelam märkis, et üht kõige koletislikumat kommunistliku diktatuuri kuritegu käsitletakse alles täna: «Ammu oleks aeg anda sellistele kuritegudele autoriteetne hinnang.»
Tunne Kelami väitel tuleb kõiki inimsusevastaste kuritegude ohvreid hinnata samade kriteeriumite alusel.
«Ei saa olla esimese klassi natsismi ohvreid ning teise klassi kommunismi ohvreid lihtsalt seetõttu, et Euroopal siiani puudub ühtne lähenemine 20. sajandi totalitaarseile režiimidele ning et on siiani kõheldud võtmast konkreetset seisukohta meie mandri idaosas aset leidnud kuritegude suhtes.»
Kõneleja kutsus kolleege üles teadvustama seda, mis juhtus Stalini võimu all sama hästi kui eurooplased tunnevad asju, mis toimusid Hitleri riigis.
«Lähetame siit saalist oma solidaarsuse sõnumi mitte ainult ukraina rahvale, vaid kõigile totalitarismi ohvreile. Kuid sellest ei piisa.Meie kohus on langetada ka moraalne hinnang,» märkis Kelam.
«Üksnes nii saavutame tänase arutelu eesmärgi - tagada, et selline monumentaalne, hävituslik hoolimatus inimelude ja inimväärikuse vastu ei korduks üheski Euroopa osas.»
Kelam kutsus üles üle-Euroopalisele lepitusele, mille eelduseks on tõe ja õigluse jaluleseadmine.
«Meie kohus on luua kindlustunne, et kuulus järeldus «Ei iial enam!» rakenduks ka ukraina rahva suhtes.»
Eilne debatt kujunes Tunne Kelami arvates jõuliseks
solidaarsusavalduseks ukraina rahvale ning hukkamõistuks Stalini juhitud totalitaarsele režiimile. Ühisresolutsiooni vastuvõtmise «hinnaks» oli Tunne Kelami sõnul see, et sotsialistide nõudmise peale ei kasutatud tekstis terminit genotsiid.
Samas on resolutsiooni sissejuhatuses ära toodud ÜRO 1948.a. genotsiidikuritegude konventsiooni tekst, mis Kelami arvates täielikult katab Holodomori juhtumi.
2006. aastal hindas Ukraina parlament Holodomori ametlikult genotsiidina, samale seisukohale on asunud vähemalt 26 riiki.