Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mida tähendab Soome ja Venemaa vahel loodud otseliin?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Venemaa president Vladimir Putin (vasakul) ja Soome riigipea Sauli Niinistö. | FOTO: Mikhail Metzel/TASS/Scanpix

Venemaa ja Soome lõid meie põhjanaabrite algatusel kaitseministeeriumite vahel otseliini, mille kaudu loodetakse omavahelist infovahetust kiirendada, eriolukordadele paremini reageerida ning vahejuhtumid senisest efektiivsemalt lahendada.

Otseliin alustas tööd 1. novembrist, vaid mõni päev enne USA kaitseministri James Mattise Soome-visiiti. Algatus otseliini loomiseks tuli Soome poolt mais.

Kuigi otseliini mõiste võib tekitada küsimusi, siis reaalsuses ei ole tegu lahendusega, mis peaks mingitki pidi näitama Soome kiindumust Venemaasse. Tegu on kõigest ingliskeelse telefoniühendusega Helsingi ja Moskva vahel, mida on võimalik kasutada ööpäev ringi ja seitse päeva nädalas.

Vestlejad selguvad vastavalt olukorrale. Seega on võimalik, et omavahel suhtlevad näiteks kaitseministrid või hoopis relvajõudude juhatajad. Kui varem lahendati tekkinud hädaolukorrad ning kiiret reageerimist nõudvad küsimused saatkondade või vahendajate kaudu, siis otseliini teel on tegevuse koordineerimine lihtsam.

Soome näeb kaitseministeeriumite vahelise otseliini kasutamise ühe näitena võimalikke looduskatastroofe, mis ühisel 1340 kilomeetri pikkusel maismaapiiril võivad ette tulla ja mis võivad mõjutada riikide relvajõudude tegevust või koguni nõuda nende ühist sekkumist.

«Sellistel puhkudel on vaja informatsiooni edastada viivitamatult ja ilma arusaamatusteta,» ütles Soome kaitseministeeriumi töötaja, sõjalise valmisoleku eest vastutav kolonel Antti Lehtisalo.

Samas on Soome väitnud, et õhupiiri rikkumiste puhul otseliini kasutusele ei võeta ja kasutatakse teisi meetodeid.

Otseliini kasutamine on kiireloomuliste küsimuste puhul suurriikide vahel tavaline. Kuigi paljud kunagised telefoni otseliinid on nüüdseks läinud üle moodsamatele lahendustele, on paljudel riikidel endiselt selline sidemeetod olemas. Näiteks kasutavad otseliini Venemaa ja Rootsi.

Soome on tõusvate pingete keskel rõhunud dialoogile Venemaaga. President Sauli Niinistö on oma Venemaa ametivenna Vladimir Putini ja tema administratsiooniga olnud pidevas suhtluses.

Samasuguse sõjalise otseliini lõid Venemaa ja USA Süürias, et paremini suunata oma õhujõudude tegevust ning vältida kokkupõrkeid. Kuigi vahepealsete intsidentide tõttu ähvardas Venemaa otseliini kasutamise lõpetada, kinnitas eelmisel nädalal Vene välisminister Sergei Lavrov, et õhujõude vaheline otseliin on endiselt töös.

Tagasi üles