Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Katalaani aktivistid külastasid Assange'i

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Julian Assange lehvitamas Ecuadori saatkonnast. | FOTO: Han Yan / Xinhua / Scanpix

Londonis Ecuadori saatkonnas varjuval Julian Assange’il käisid külas kaks katalaani iseseisvuskampaania juhtfiguuri, Oriol Soler ja Andreu Grinyó.

Soler põhjendas 9. novembri õhtupoolikul neli tundi väldanud külaskäiku järgmiselt: «Meie, katalaanid, oleme täpselt nagu Julian Assange kannatanud elektroonilise ja füüsilise spionaaž, tsensuuri, juriidiliste korrapäratuste, vahistamiste, väljaandmiskatsete, vangistuse, eksiili, finantsblokeerimiste, libauudiste ja vastupropaganda all ning meil on praegu sama arusaam.»

Assange ilmutas avalikult Kataloonias toimuva vastu esimest korda huvi tänavu augustis. Ta hakkas Twitteris kritiseerima El Periódico ajakirjanikku, kes kirjutas hoiatustest, mille USA luureteenistused andsid Katalooniale enne terrorirünnakut.

Pärast seda on ka Vene propagandakanalile RT töötanud Assange teinud ohtralt postitusi iseseisvuslaste toetuseks. Selle tõendiks, et ta iseseisvuslastega koostööd teeb, on peetud asjaolu, et mõned tema postitused on olnud katalaani keeles ja sisaldanud spetsiifilist kohalikku infot.

Grinyó on veebikampaaniate ekspert. Soler oli aga üks võtmeisikuid enne mõlemat keelatud «iseseisvusreferendumi» – 2014. aasta 9. novembril ja tänavu 1. oktoobril korraldatu – kampaaniat.

Soleri peetakse ka inimeseks, kelle eestvedamisel nõustusid kolm suurt iseseisvusmeelset parteid, paremtsentristlik Kataloonia Euroopa Demokraatlik Partei (PDECAT), Vabariiklikud Vasakpoolsed (ERC) ja vasakäärmuslik Rahva Ühtsuse Kandidatuur (CUP) 2015. aastal liidu moodustama.

Värske George Washingtoni ülikooli hispaanlasest külalisteaduri Javier Lesaca tehtud analüüsi järgi võidutses tänavuse libareferendumi ajal sotsiaalmeedias selgelt iseseisvuslaste sõnum.

Lesaca vaatles spetsiaalse analüüsiprogrammi abil rohkem kui viit miljonit sotsiaalmeediakanali postitust 29. septembrist 5. oktoobrini. Neist 78,2 protsenti pooldas Kataloonia iseseisvust ja kujutas Hispaaniat repressiivriigina, 19,2 protsenti aga kaitses Hispaania õigusriiki ja meenutas, et hääletus oli ebaseaduslik.

Vene veebipropagandat ja trollitegevust mõõtval veebisaidil Hamilton 68 tõusis libareferendumi ajal samuti teemade tippu Kataloonia. Lisaks Assange’ile asus iseseisvuslaste poolele Venemaal redutav Edward Snowden.

Hispaania kaitseminister María Dolores Cospedal tunnistas möödunud nädalal, et suur osa Kataloonia kriisiga seotud inforünnakuid Hispaania valitsusasutuste ja iseseisvuse vastaste vastu pärineb Venemaalt. Kremlile ta siiski otseselt ei osutanud: «Ei saa öelda, et oleme tuvastanud, et see on Vene valitsus,» märkis kaitseminister.

Välisminister Alfonso Dastis lubas aga eilse ELi kohtumise eel igal juhul kolleegidega Vene informanipulatsioonide teema üles tõsta.

Tagasi üles