Video: Euroopa Kosmoseagentuuri juht «Radaris»: kuuleme maavälisest elust õige pea

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kas ameeriklased ikka käisid kuu peal? Kas meie koduplaneeti ähvardab musta auku kadumine? Millal on lootust leida maavälist elu ja kuidas selle lapiku maa teooriaga ikka on? «Radari» ajakirjanik Jüri Butšakov esitas need küsimused Euroopa Kosmosenädalal Eestis viibinud Euroopa Kosmoseagentuuri juhile Johann-Dietrich Wörnerile. 

Kuidas siis on, kas ameeriklased käisid 1969. aastal Kuu peal või ei käinud?

Ma isegi küsisin seda NASA direktori käest: kas te ikka tõesti käisite seal. Nüüd, kui me oleme sõbrad, saad ju mulle öelda? Ja tema vastas: Jan, ma kinnitan sulle, oleks palju kallim püüda kõiki inimesi vaikima sundida, kui me ei oleks seal käinud. 

Miks pole inimese jalg 1972. aastast saadik Kuule astunud?

Miks-küsimus on väga lihtne. Ameeriklased käisid Kuul ja venelased proovisid seda teha külma sõja aegse kosmosevõidujooksuga. Tõukejõuks oli prestiiž. Tagasi vaadates, tänapäeval me enam selliseid riske ei võtaks. See reis oli Apollo astronautidele tõeliselt ohtlik. Kui oleks aset leidnud päikeselahvandus, oleks nad oma kapslis kõrbenud. Aga ma olen kindel, et inimkond jõuab uuesti Kuule.

Hiljuti tehti üks suur avastus. Me saime teada, et meie Päikesele lähima tähe juures on Maale sarnane planeet. 

Jah, viimasel ajal on tehtud mitu avastust. Esiteks leiti üks päike - mitte meie oma - ühe väga lähedase planeediga.  Teiseks tähesüsteem Trappist1, mille planeedid on sellises alas, kus meie hinnangul eksisteerivad eluks vajalikud tingimused. Kahjuks asub see 39 valgusaasta kaugusel, see on reisimiseks natuke kaugel. Isegi valgusel kulub 39 aastat, nii et kui saadaksime sinna tervitussõnumi, läheks 78 aastat,  enne kui vastuse saame. Natuke raske. 

Leidsin ühe artikli EM-ajamist, kas olete kursis?

EM? Ei. Aga ma näitan Teile ühte asja, mida oli näha ka filmis Interstellar. Kui reisida ühest punktist teise,  siis mis on lühim tee nende vahel? Ja isegi kui kiiresti liikuda, on see päris pikk teekond. Aga kui teeksime nii, siis see muutuks oluliselt lühemaks. Ainult et meil puudub selle jaoks täna tehnoloogia. Aga me teame, et teoreetiliselt ruumi kõverus eksisteerib ja miks mitte kasutada seda kiire liikumise jaoks. 

EM-ajami all mõeldi seda, et filmidest nähtud warp-kiirus on võimalik, aga me veel ei mõista, kuidas. 

Jah, tulles jälle tagasi Albert Einsteini relatiivsusteooria juurde, me ei saa liikuda valgusest kiiremini.  Aga see on lihtsustatud väljendus. Kujutage ette, et istute liikuvas autos, või rongis ja lülitate sisse valgusallika. Loomulikult liigub valgus siis valguskiirusel. Tavaloogika ütleb,  et lõppkiiruse arvutamiseks tuleks liita veel auto kiirus, aga paraku asjad nii ei käi, jääb ikkagi ainult valguse kiirus. Siin oleks nagu vastuolu, aga see on osa relatiivsusteooriast. Kas seda barjääri on kunagi võimalik ületada? Ma olen kõigest insener, ma ei oska sellele vastata. 

Räägime kõige huvitavamast asjast. Viimastel aastatel on mitmelt poolt universumist leitud vett. 

Jah, vett leidub mitmes kohas meie enda päikesesüsteemis. Seda on leitud Kuul, oleme seda avastanud oma Marsi-ekspeditsioonil. Ja vett peetakse alati üheks elu eeltingimuseks. Teine asi, et kas eksisteerib intelligentseid eluvorme. Aga ma küsiks vastu, et kas Maal on intelligentne elu?

Aga millal me teada saame, kas universumis on veel elu?

Esmaspäeval läheme Kuule, nii et teisipäeval. Ei, ma ei tea, aga isiklikult ma usun, et me leiame mingeid eluvorme üsna varsti. 

Mis saavad lähiaja suurimateks avastusteks?

Muide, maavälise elu küsimus ei ole mulle kõige olulisem. Enamike jaoks on see jah suur asi, sellega on seotud ka religioossed aspektid. Aga minu jaoks on kõige huvitavam tumeaine, tumeenergia ja mustade aukudega seonduv. Kas mustade aukude ja tumeaine vahel on mingi eriline side? Esile on kerkinud uusi mõtteid sellest, et need võiksid olla seotud. Teada saada, misasi päriselt on tumeaine, see oleks minu hinnangul kõige suurem saavutus.  

Mitu korda aastas võib lugeda mõnda artiklit, et Maad tabab varsti hävitav asteroid. Kas see on kunagi olnud reaalne oht?

Jah, tõenäoliselt surid dinosaurused välja kokkupõrke tagajärjel. Meil on enam kui 170 kraatrit suurtest kokkupõrgetest. See on ikka päris palju. Ja meil pole mingit tehnoloogiat, millega ennast kaitsta. Filmis Armageddon Bruce Willis tegi seda,  aga ta ei saa meid enam aidata, sest filmitegelane hukkus. Nii et meil pole lahendust. 

Ma leidsin ühe artikli, kus räägitakse uuest mustast august kusagil meie läheduses. Kuidas see meid mõjutab?

Mustad augud on ohtlikud. Targem on mitte püüda neisse reisida. See imeb sind endasse ja oledki läinud. Ta on nii tugev, et ainuüksi see endasseimemine tõmbab sind tükkideks. Nii et jah, mustad augud on ohtlikud ja nad on olemas. Nad on nii tugevad, et isegi valgus kistakse sisse. 

Suurim oht maakerale on siiski meteoriidid ja teiseks see, et meie päike kustub ühel hetkel. Umbes 3-4 miljardi aasta pärast, nii et mitte veel homme, aga varsti. 

Räägime vandenõuteooriatest. Viimastel aastatel on ilmunud palju tuntud inimesi üle maailma, kes väidavad, et maakera on lapik. 

Jah, selle kohta ma kuulsin head tsitaati endiselt USA välisministrilt John Kerrylt: «Endiselt on inimesi, kes eitavad kliimamuutusi. Need on samad inimesed, kes väidavad, et veetaseme tõus ookeanis ei ole probleem, sest kuna maakera on lapik, siis vesi voolab lihtsalt üle ääre alla.» 

On ju olemas ilusad kosmosest tehtud pildid, mis näitavad Maa kumerust. Ja kui need teid ei veena, siis mõõtke ise. 

Vaadake üle lahe Helsingisse, kui kõrgele peate minema, et maakera kõverusest üle näha. 

Meil on Maa peal palju probleeme: migratsioon, kliimamuutused. Milleks kulutada nii palju raha kosmosele?

Esiteks, meie kulutused kosmosele on protsentuaalselt väga väikesed. Teiseks, kosmos rikastab meie igapäevaelu praktiliste rakendustega. Navigatsioonisüsteem säästab maa peal energiat. Maa jälgimine aitab mõista üleujutusi ja kliimamuutusi, annab andmeid, mida teha migratsiooniga. Telekommunikatsioon on igapäevane hüve, mida me kasutame. Nii et kosmos on suur osa meie igapäevaelust, mitte lihtsalt midagi kauget.

Ma isiklikult arvan, et uudishimu on meil geenides. Ja motivatsioon on parim tagatis rahuliku tuleviku jaoks. Seetõttu on meil vaja motiveeritud inimesi, noori ja vanu. Ma arvan, et kosmos suudab seda pakkuda ja seetõttu on ühiskonnal seda vaja. Ja tulles tagasi küsimuse juurde, et kas see on raha väärt - minu jaoks on - on ka arvutatud, et 1 kosmosesse panustatud euro toob tagasi 6 eurot majanduskasvus. Nii et see on väärtuslik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles