Bonni kliimakõnelustel rõhutati kliimamuutustega võitlemise pakilisust

Fidži poiss Timoci Naulusala Bonni kliimakõnelustel Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Saksa kantsleri Angela Merkeliga. Foto: AP/Scanpix

kliima

Bonni kliimakõnelustel, kus riigi- ja valitsusjuhid jagasid kolmapäeval rambivalgust 12-aastase Fidži poisiga, rõhutati kliimamuutustega võitlemise pakilisust planeedi päästmiseks.

ÜRO peasekretär António Guterres, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Angela Merkel püüdsid Bonnis jätkuvaid kõnelusi isikliku panusega tagant lükata, kuid kõige jõulisema sõnumi edastas 12-aastane saareriigi poiss.

"Minu kodu, minu kool, minu toidu-, vee- ja rahaallikas hävis täielikult. Minu elu paisati kaosesse," ütles Timoci Naulusala, kelle Fidži Tailevu provintsis asuvat kodu tabas eelmisel aastal suure purustusjõuga tsüklon, sadadele delegaatidele, kelle seas oli umbes 25 riigi- ja valitsusjuhti.

"Minu kunagine ilus küla on nüüd viljatu tühermaa. Kliimamuutus on siin, et jääda, kui te selle vastu midagi ett ei võta," lausus ta.

Poisi esinemisele järgnes delegaatide maruline aplaus ning kätlemine mõnede maailma mõjuvõimsamate isikutega.

Bonni kõneluste eesmärk on anda uus hoog läbirääkimistele Pariisi kliimaleppe elluviimiseks pärast USA otsust leppest lahti öelda.

Riigijuhte tervitasid kolmapäeva hommikul fossiilkütuste kasutamise vastased meeleavaldajad, kes kuulutasid: "Puhas kivisüsi on räpane vale" ja "Peatage kliima kaaperdamine ärimaailma poolt!".

2015. aasta detsembris allkirjastatud Pariisi kliimaleppe sünnile eelnesid enam kui kaks aastakümmet kestnud vaevalised läbirääkimised.

Maailma riigid on võtnud kliimaleppega eesmärgiks hoida globaalset soojenemist sel sajandil kahe või isegi 1,5 kraadi Celsiuse juures.

Sel nädalal on selgunud, et seni antud lubaduste täitmise korral suudetakse ellu viia vaid kolmandik hädavajalikust ja 2017. aastal tõuseb CO2 emissioon esimest korda kolme aasta jooksul.

ÜRO peasekretär António Guterres juhtis tähelepanu lõppevale aastale, mida iseloomustavad rängad üleujutused Aasias, põuad Aafrikas ja erakordne orkaanihooaeg Põhja-Ameerikas ning tõdes, et kliimamuutuse katastroofiline mõju inimkonnale on juba käes.

Jätkuv fossiilkütustesse investeerimine määrab inimkonna "jätkusuutmatuse tulevikku" ning kivisöe, nafta ja gaasi tootmisse raha pumbata ei ole otstarbekas ka finantsiliselt, turud tuleb ümber orienteerida, lausus Guterres.

"2016. aastal investeeriti fossiilkütustesse ja kõrge saastetasemega sektorisse umbes 697 miljardit eurot," ütles ta. "Me peame lõpetama panuste tegemise jätkusuutmatule tulevikule, mis seab ohtu nii säästud kui ühiskonna." 

"Kahe kraadi eesmärgi täitmise võimalus võib kaduda 20 aasta jooksul või varemgi," hoiatas Guterres. "Ja meil on vaid viis aastat aega kallutada emissioonikõverat 1,5 kraadi suunas. Me peame kärpima 2020. aastaks emissiooni veel vähemalt 25 protsenti."

ÜRO juht kutsus rikkaid riike täitma lubadust eraldada alates 2020. aastast igal aastal 84 miljardit eurot, et aidata arenguriikidel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, et Euroopa peab katma USA osa ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) eelarves, ja tõotas, et alates 2018. aastast ei jää IPCC-l ühtegi eurot puudu.

President Donald Trump on peatanud USA kahe miljoni dollari suuruse rahaeraldise IPCC-le. Ühendriikide panus oli 2016. aastal peaaegu pool IPCC eelarvest.

Saksa kantsler Angela Merkel sõnas, et kliimamuutused on maailma jaoks "üks peamisi, kui mitte peamine väljakutse", ja kutsus maailma Pariisi kliimaleppe elluviimiseks koonduma.

Merkel möönis samas, et fossiilkütuste kasutamiselt eemaldumine ei ole alati "nii lihtne". Kivisüsi katab endiselt umbes 40 protsenti Saksamaa elektrivajadusest ning riik ei suuda ilmselt täita endale seatud eesmärki vähendada 2020. aastaks süsinikuemissioone 40 protsenti 1990. aasta tasemega võrreldes.

Kantsleri sõnul on käia veel pikk tee ja töökohtade säilitamine ning majanduslik elujõulisus on tegurid, mida tuleb energiaprojektide kaalumisel arvesse võtta.

Arutelud läbirääkijate vahel on Bonnis kestnud alates eelmise nädala esmaspäevast ning diskussioonide keskmes on Pariisi leppe "reglement", mis peaks täpsustama, kuidas riigid süsinikusaaste kärpeid arvutavad ja neist teada annavad.

Järgmine panus protsessi peaks tulema energia- ja keskkonnaministritelt, kellelt oodatakse kompromissi leidmist peamises vaidluskohas - rikaste riikide rahaline toetus kliimamuutuste tõttu enim ohustatud arengumaadele.

USA-d esindab konverentsil abivälisministri kohusetäitja Judith Garber, kes peaks sõnavõtuga esinema neljapäeval.

Süüriast sai sel nädalal 196. Pariisi kliimaleppe allkirjastanud riik. See jätab USA ainsaks ÜRO kliimakonventsiooniga ühinenud riigiks, kes on leppe tagasi lükanud.

Saksa president Frank-Walter Steinmeier on seisukohal, et Ühendriikide kõrvalejäämine kujuneb lühiajaliseks.

Ta ütles kolmapäeval, et "mõned tänased lahkujad" võivad "paari aasta pärast meie suurde laeva tagasi tulla".