/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/04/06/6525155t1h028b.jpg)
Venemaa pani neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus ootuspäraselt veto USA koostatud resolutsioonikavandile, millega oleks pikendatud rahvusvahelist uurimist Süürias korraldatud keemiarünnakute toimepanijate väljaselgitamiseks.
Venemaa pani Süüria keemiarünnakute uurimise pikendamisele veto (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on kümnenda korraga, kui Moskva Süüria konflikti ajal oma liitlast ÜRO Julgeolekunõukogus vetoga kaitseb.
USA ja Süüria režiimi liitlane Venemaa on esitanud konkureerivad resolutsioonikavandid Süürias korraldatud gaasirünnakuid uuriva ühise uurimismehhanismi (JIM) mandaadi pikendamise kohta. Ühendriikide ja Vene diplomaadid ei suutnud ligi kaks nädalat kestnud läbirääkimistel erimeelsusi ületada ja USA kutsus korraldama hääletust enda esitatud resolutsioonikavandi üle.
Venemaa on teravalt kritiseerinud JIM-i pärast selle viimase raporti avaldamist, milles süüdistatakse Süüria õhujõude 4. aprilli 87 inimelu nõudnud sariinirünnakus opositsiooni käes olevale Khan Sheikhuni külale.
Rünnak vallandas rahvusvahelise pahameeletormi ja sundis USA-d korraldama paar päeva hiljem Süüria õhuväebaasile raketirünnaku.
Washington ja selle liitlased on süüdistanud rünnakus Süüria presidenti Bashar al-Assadi valitsust, kuid režiim on keemiarelvade kasutamist eitanud. Damaskuse väiteid on toetanud Venemaa.
Venemaa nõudis oma resolutsioonikavandis JIM-i järelduste Khan Sheikhuni osas kõrvale panemist, et viia läbi uus «täiemahuline ja kõrge kvaliteediga uurimine», mille mandaati pikendataks samuti aasta võrra.
Oktoobris pani Venemaa veto USA resolutsioonikavandile JIM-i mandaadi pikendamiseks. Seejärel avaldas Moskva vastuseisu JIM-i mandaadi pikendamisele enne Khan Sheikhuni käsitleva raporti avalikustamist.
ÜRO ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) ühine uurimismehhanism loodi USA ja Venemaa eestvedamisel 2015. aastal ning selle tegevus kinnistati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga. Aasta hiljem pikendas Julgeolekunõukogu aasta võrra selle mandaati.