Postimees Brüsselis: kurnamisöö sai otsa lõppmänguga

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leppijad: Euroopa Parlamendi läbirääkija Jean Arthuis (vasakul) ja Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine pärast kokkuleppele jõudmist.
Leppijad: Euroopa Parlamendi läbirääkija Jean Arthuis (vasakul) ja Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine pärast kokkuleppele jõudmist. Foto: twitter

Reede hommikul alanud Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve lepituskohtumisel jõuti kokkuleppele ööl vastu laupäeva veidi enne kella nelja kohaliku aja järgi.

«Nagu Jeremy Clarkson küsiks: «Kui raske see olla saab?»,» tsiteeris Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine «Top Geari» kunagist sõnakat saatejuhti eile hommikul Brüsselis lepituskohtumisele saabudes.

Pärast nende sõnade lausumist kulus ligi 20 tundi, mille jooksul Euroopa Komisjon, liikmesriike esindav ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament omavahel pisidetaile selgeks lihvisid, enne kui Kivine sai lõpuks pressikonverentsil teatada kokkuleppest.

Vasakult: Euroopa Parlamendi esindaja Siegfried Muresan‏, Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine ja pressiesindaja Jüri Laas öisel pressikonverentsil.
Vasakult: Euroopa Parlamendi esindaja Siegfried Muresan‏, Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine ja pressiesindaja Jüri Laas öisel pressikonverentsil. Foto: Europa Liidu Nõukogu

«2018. aasta ELi eelarve keskendub tugevalt sellistele prioriteetidele, nagu majanduskasv, töökohtade loomine, julgeoleku tugevdamine ja rändeväljakutsetele vastamine,» sai Kivine vastu hommikut kuulutada.

Euroopa Parlamendi esindaja Siegfried Muresan tõi pressikonverentsil parlamendi suuremate töövõitude kõrval esile ka Eesti eesistumismeeskonna töö 2018. aasta eelarve kõnelustel.

«Ma tean, et esmakordselt ELi eesistujaks olemine on riigi jaoks alati eriline sündmus. Meie sügavaim tänu ja sümpaatia kuulub Märt Kivisele, kes juhtis Eesti eesistumise esindajana viimase kuue kuu jooksul eelarvekõnelusi, proua suursaadikule (viitas Eesti alalisele esindajale ELi juures Kaja Taelale - JT), kogu teie meeskonnale, kus me nägime Eesti eesistumise jooksul ainult professionaalseid ja pühendunud liikmeid, diplomaate ning eksperte. See eelarve – väga hea, nagu see on – poleks olnud võimalik ilma teieta,» lausus Muresan.

Lepituskokkuleppe järgi on ELi tuleva aasta eelarves 160,1 miljardit eurot kohustusi (summa, mille alusel ELi institutsioonid võivad võtta kohustusi selle eelarveaasta jooksul) ja 144,7 miljardit eurot väljamakseid (summa, mille ulatuses võib sellel aastal teha tegelikke kulutusi).

Euroopa Komisjoni kevadises eelnõus olid vastavad numbrid 160,6 ja 145,5 miljardit eurot. Euroopa Liidu liikmesriike esindava liidunõukogu, kelle ühist seisukohta Eesti eesistujana kaitseb, soovis vähendada kohustusi 158,9 ja väljamakseid 144,4 miljardi euroni. Parlament soovis aga mõlemat arvu suurendada: kohustusi 162,6 ja väljamakseid 146,7 miljardi euroni.

Tuleva aasta eelarveprotsess päris läbi siiski veel pole, kuna nõukogu ja parlament peavad nüüd kokkuleppe teksti kahe nädala jooksul heaks kiitma.

ELi 2018. aasta eelarvest saab pikemalt lugeda esmaspäevasest Postimehest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles