Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eelarve lõppmäng kell neli öösel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vasakult: Euroopa Parlamendi esindaja Siegfried Muresan‏, Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine ja pressiesindaja Jüri Laas ööl vastu laupäeva Brüsselis toimunud pressikonverentsil. | FOTO: Europa Liidu Nõukogu

«Nagu Jeremy Clarkson küsiks: «Kui raske see olla saab?»,» tsiteeris Eesti rahandusministri eriesindajana Euroopa Liidu eelarve küsimustes Märt Kivine «Top Geari» kunagist sõnakat saatejuhti reede hommikul ELi 2018. aasta eelarve lepituskohtumisele saabudes.

Pärast neid sõnu üritasid liikmesriike esindav ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament eelarves kokku leppida ligi 20 tundi, enne kui Kivine sai lõpuks, ööl vastu laupäeva kohaliku aja järgi pärast kella nelja toimunud pressikonverentsil teatada, et kokkulepe on saavutatud.

«Võitjad olid kõik need, kes olid kokkuleppe osalised. Kaotajad olid kõik need, kes lootsid, et EL ei suuda kokku leppida ja tekib järjekordne kriis,» ütles Kivine vastuseks Postimehe küsimusele, kas võib rääkida võitjatest või kaotajatest või oli see ELile iseloomulik keskpõrandale-kokku-lahendus.

Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve. | FOTO: graafika: Alari Paluots

Öötundidel saavutatud kokkuleppe peavad selle kuu jooksul heaks kiitma nii nõukogu kui ka parlament. Kuigi parlament toetas kokkulepet, leidis osa selle vasakpoolsetest liikmetest siiski, et see pole piisav.

«Minu jaoks on pärast seda ööd selge, et liikmesriigid ei täida oma kohustusi. Euroopa Liit peab olema meile kasulikum,» teatas näiteks sotsiaaldemokraadist Saksa eurosaadik ja eelarvekomisjoni liige Tiemo Wölken.

Prantslannast parlamendi liige Isabelle Thomas lisas, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon pole kokkuleppele oma heakskiitu andnud. «Näeme detsembris [parlamendi] plenaaristungi hääletuse ajal,» teatas Thomas Twitteris.

«Meie, nõukogu seisukohalt oleks see erakordselt kummaline, kui parlament sellisele eelarvele, mis sisaldab jõulisi kasvunäitajaid kõikides olulistes poliitikavaldkondades, vastu hääletaks,» lisas Kivine.

Eriesindaja sõnul on nõukogu oma eelarvepositsiooni juba varem kinnitanud: selle poolt hääletasid 27 liikmesriiki, EList lahkuv Ühendkuningriik jäi ainsana erapooletuks. «Meil ei ole mingit põhjust eeldada, et see otsus kahe nädala jooksul muutuks, aga see vajab veel tehnilist vormistamist ja lõplikku heakskiitu,» täpsustas Kivine.

Leppijad: Euroopa Parlamendi läbirääkija Jean Arthuis (vasakul) ja Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes Märt Kivine pärast kokkuleppele jõudmist. | FOTO: Twitter

Detailsed, pingelised ja kirglikud läbirääkimised

Reedel ja laupäeva varajastel tundidel toimunud lepituskohtumine oli lõppmäng üle poole aasta kestnud eelarvevaidlustele, kus Eesti pidi nõukogu eesistujana eri arusaamad kokku sõlmima.

«Protsessi lõppfaasi on nimetatud lepituseks. Võite ise ette kujutada, mis toimub enne, kui algab lepitus,» sõnas läbirääkimistel osalenu.

Eesti meeskonna tööd kiitnud Kivine ütles, et lepituskohtumisel tuli korraga tegeleda kolme protsessiga. Esiteks pidada läbirääkimisi liikmesriikidega, kelle panus eelarvesse ja sealt saadav tulu on väga erinevad, leidmaks nende vahel tasakaalu. Samal ajal peeti Euroopa Komisjoniga kõnelusi eelarve tehniliste lahenduste üle.

«Kolmas protsess, mis kisub kahte esimest lahti, on leida valdkondlikult ühine platvorm Euroopa Parlamendiga. Nende kolme palli korraga õhus hoidmine nõuab suurt pingutust, keskendumist ja omavahelist head koostööd,» lausus Kivine.

Kuigi Eesti oli eesistujana eelarveprotsessis kuulaja, lepitaja, ettepanekute tegija ja lahenduste pakkuja rollis, hindas Kivine kokkulepet Eestile rõõmustavaks. Ta tõi näiteks, et lõplikku heakskiitu ootavas eelarves on tugevalt rahastatud valdkonnad, näiteks majanduskasv, töökohtade loomine, julgeoleku tugevdamine, mille eest on ka Eesti seisnud.

Sõnum Türgi võimudele

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani toetajad hoiavad riigipea pilti ja tähistavad mulluse riigipöördekatse ebaõnnestumist. | FOTO: Scanpix

Poliitiliselt üks kõige keerukam otsus on Türgile ELiga liitumiseks mõeldud raha vähendamine. Türgi liitumiskõnelused ELiga on käinud juba 12 aastat, aga edasi on liigutud väga aeglaselt. Kui ühendus näeb aeglase edasiliikumise põhjusi Türgis, siis Ankaras leitakse, et edasi pole liigutud ELi riikide eelarvamuste tõttu.

«Me kärbime 105 miljonit eurot Türgi rahastust ja paneme lisaks 70 miljonit reservi, kuni Türgi täidab ELi standardeid. Me ei pea maksma liitumiseelset abiraha riigile, mis liigub eemale ELi standarditest,» ütles parlamendi läbirääkija kõnelustel Siegfried Muresan‏. «Kuni Türgi ei austa sõnavabadust, väljendusvabadust, inimõigusi, demokraatlikke väärtusi, saab ta ELilt vähem toetust,» lisas Rahvapartei fraktsiooni kuuluv rumeenlane.

Kivine ütles, et kärped ei puuduta Türgile mõeldud abiraha migratsiooni- ja humanitaarkriisiga tegelemisel, samuti toetusi, mis on mõeldud näiteks Türgi kodanikeühendustele.

«Seda raha me ei puudutanud. Vähendati liitumise ettevalmistamiseks mõeldud raha,» selgitas Kivine. «Kuna ei ole näha Türgi ametnike, ametkondade ja poliitilise juhtkonna poolt sihikindlat tööd ELi õigusruumi ülevõtmisel, siis leiti, et selle samas mahus rahastamine ei ole ka ratsionaalne.»

Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek tänavu kevadel Tallinnas Lennart Meri konverentsil. | FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek ütles väljaande Hürriyet vahendusel, et majanduslikult pole kärped Türgile olulised. «Mida teeks ükskõik milline ELi riik teistmoodi kui Türgi, kui ta seisaks silmitsi suure terroriohu ja salakavala riigipöördekatsega?» küsis Şimşek, viidates mullu juulis toimunud sündmustele, mille järel on Türgis kinni peetud kümneid tuhandeid inimesi.

«Me ei nõustu ELi süüdistustega,» ütles Türgi võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei asejuht Ravza Kavakci Kan Al Jazeerale, lisades, et Türgi on riigipöördekatsele reageerinud õigusriigina. «Türgit tuleks nende püüdluste pärast õnnitleda,» sõnas Kavakci Kan.

Autori reisikulud tasus riigikantselei

Tagasi üles