Video: Saksa koalitsioonikõnelused nurjusid, FDP lahkus
Täiendatud 11.18

Vasakult: FDP esimees Christian Lindner, kantsler Angela Merkel ja roheliste parlamendifraktsiooni üks juhtidest Katrin Göring-Eckardt.

FOTO: MICHAEL KAPPELER/AFP/SCANPIX

Saksa koalitsioonikõnelused uue valitsuse moodustamiseks nurjusid eile hilisõhtul, kui liberaalid (FDP) lahkusid läbirääkimistelt. Millised valikuvariandid on liidukantsler Angela Merkelil veel laual?

Suurkoalitsioon

Vähetõenäoline, sest kohe pärast valimistulemuste saabumist teatas sotsiaaldemokraatide liider Martin Schultz, et koostööl Merkeliga on lõpp ja minnakse hoopis opositsiooni.

Möödunud nädalalavahetusel rõhutas Schulz taas, et SPD on iga kell uuteks valimisteks valmis. Sama sõnumi edastas ta sotsiaaldemokraatide asepresident Ralf Stegner, täna öösel Twitteris: «Koalitsioonikõneluste läbikukkumine ei ole muutnud SPD olukorda.»

Vähemusvalitsus

Ei, see ei ole väga hea valik, arvestades, et poliitiliselt ebastabiilsetel aegadel oleks Merkelil keeruline kindlustada iga seadusemuudatuse läbisurumiseks ka opositsiooniparteide toetus.

Kui Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit CDU koos oma Baierimaa sõsarpartei CSU moodustaks valitsuse FDPga, jääks neil parlamendienamusest puudu 29 kohta, kui aga rohelistega, siis 42 kohta.

Igal juhul on oleks taoline stsenaarium Saksamaal riiklikul tasandil esmakordne.

Uued valimised, aga mis tingimustel?

Saksamaa põhiseaduse artikli 63 kohaselt rakendub järgmine asjade käik: esmalt peab riigi president pakkuma välja kellegi, kes võiks hakata täitma liidukantsleri ülesandeid. Too inimene saab kantsleriks juhul, kui teda toetab üle poole Riigipäeva liikmetest.

Kui seda ei juhtu, algab teine hääletusring, kus parlamendil on kaks nädalat aega kokkuleppeni jõuda.

Kantslerikandidaatide arv pole sealjuures piiratud. Kui aga kahe nädalaga ükski kandidaat parlamendienamuse toetust kokku ei saa, algab kolmas hääletusring, kus piisab vaid sellest, et antud isik kogub suurima häältesaagi.

Siinkohal, sekkub taas president. Kui kantsler saab valitud alles kolmandas ringis, võib president nimetada ta vähemusvalitsuse juhiks – või siis saata parlament laiali. Viimase stsenaariumi korral tuleb järgneva 60 päeva jooksul korralda ka uued valimised.

Jamaica koalitsiooni lammutas rändeküsimus

Liberaalide juhi Christian Lindneri sõnul ei olnud neil võimalik Merkeli konservatiivide ja rohelistega usalduslikku koostööd alustada. «Parem on mitte valitseda kui valitseda halvasti,» ütles FDP liider.

Kuu aega kestnud läbirääkimised takerdusid mitmele küsimusele, seal hulgas migratsioonile.

Merkeli liberaalne pagulaspoliitika, mille tulemusena on alates 2015. aastast Saksamaale saabunud rohkem kui miljon asüülitaotlejat, pani osa valijaid andma septembris peetud üldvalimistel hääle ka paremäärmuslikule erakonnale Alternatiiv Saksamaale (AfD).

Alates 2005. aastast võimul olnud Merkelil tuleb ilmselt seista silmitsi parteikaaslaste küsimusega, kas ta on ikka parim kandidaat juhtimaks neid uude valimiskampaaniasse.

Päevaleht Bild kirjutas eile, et ebaõnnestumine koalitsiooni moodustamisel seab Merkeli kantsleriameti ohtu.

Ajalehe Die Welt veebiväljaande arvamusuuringus ütles 61,4 protsenti vastanutest, et kõneluste nurjumine tähendab Merkelile lõppu valitsusjuhina. Ainult 31,5 protsenti arvas vastupidiselt.

Merkel oli sunnitud otsima liitlasi pärast septembris peetud valimisi, mis jätsid tema kristlikud demokraadid ilma enamusest.

Parteijuhid olid seadnud kõneluste lõppemise ajaks kella 18.00 pühapäeval. Kuid selleks ajaks tulemust ei saavutatud.

Lisaks migratsiooniküsimustele oldi läbirääkimistel erimeelt ka keskkonna teemadel. Rohelised tahavad järkjärgulist loobumist kivisöest ja sisepõlemismootoriga autodest. Konservatiivid ja FDP aga rõhutasid vajadust kaitsta tööstust ja töökohti.

Tagasi üles