/nginx/o/2017/10/15/7215809t1h1839.jpg)
Saksa kantsler Angela Merkel avaldas ööl vastu esmaspäeva kahetsust uue valitsuse moodustamise kõneluste nurjumise pärast, kuid lubas juhtida Euroopa suurima majanduse läbi kriisi.
Merkel avaldas kahetsust koalitsioonikõneluste nurjumise pärast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kantslerina teen ma kõik võimaliku tagamaks, et seda riiki juhitakse hästi läbi nende raskete nädalate," ütles ta.
Merkel ütles, et kohtub esmaspäeval president Frank-Walter Steinmeieriga, et teavitada teda läbirääkimiste tulemustest ja arutada, mis saab edasi.
Saksa koalitsioonikõnelused uue valitsuse moodustamiseks nurjusid pühapäeva hilisõhtul, kui liberaalsed Vabad Demokraadid (FDP) lahkusid läbirääkimistelt.
"Parem on mitte valitseda kui valitseda halvasti," ütled FDP liider Christian Lindner, lisades, et kantsler Angela Merkeli konservatiivide ja rohelistega ei olnud võimalik leida "usalduse alust".
Kuu aega kestnud läbirääkimised takerdusid mitmele küsimusele, seal hulgas migratsioonile.
Merkeli liberaalne pagulaspoliitika, mille tulemusena on alates 2015. aastast Saksamaale saabunud rohkem kui miljon asüülitaotlejat, pani osa valijaid andma septembris peetud üldvalimistel hääle ka paremäärmuslikule erakonnale Alternatiiv Saksamaale (AfD).
Sotsiaaldemokraadid on juba välistanud naasmise suurkoalitsiooni Merkeliga. Kuna Merkel ise ei poolda vähemusvalitsuse loomist, ootavad Saksamaad ees ilmselt uued valimised.
Alates 2005. aastast võimul olnud Merkelil tuleb ilmselt seista silmitsi parteikaaslaste küsimusega, kas ta on ikka parim kandidaat juhtimaks neid uude valimiskampaaniasse.
Päevaleht Bild kirjutas pühapäeval, et ebaõnnestumine koalitsiooni moodustamisel seab Merkeli kantsleriameti ohtu.
Ajalehe Die Welt veebiväljaande arvamusuuringus ütles 61,4 protsenti vastanutest, et kõneluste nurjumine tähendab Merkelile lõppu valitsusjuhina. Ainult 31,5 protsenti arvas vastupidiselt.
Lisaks migratsiooniküsimustele oldi läbirääkimistel erimeelt ka keskkonna teemadel. Rohelised tahavad järkjärgulist loobumist kivisöest ja sisepõlemismootoriga autodest. Konservatiivid ja FDP aga rõhutasid vajadust kaitsta tööstust ja töökohti.