/nginx/o/2017/11/22/7337227t1h8c78.jpg)
Ehkki vandenõuteoreetikud võivad vaielda selle üle, kes päästikule vajutas, on selge, et John F. Kennedy elu lõpetas 1963. aasta 22. novembril teine lask pähe. Meditsiinieksperdid on aga väitnud, et oma osa presidendi surmas võis olla ka kroonilisel alaseljavalul.
Kennedy kannatas eluaeg mitmete vaevuste käes ning üks neist oli kohati halvav alaseljavalu. Sellega toime tulemiseks oli presidendil kombeks kanda tihedalt seotud seljatuge.
«Tugi oli nagu jäigalt seotud korsett, mis paiknes puusade ümber, alaseljal ja üleval pool,» selgitab selgrookirurg Dr. Thomas Pait, kes on kirjutanud uurimuse Kennedy edututest seljaoperatsioonidest.
Tema sõnul võis just korsetilaadse seljatoe kandmine Kennedyle elu maksma minna.
Lee Harvey Oswaldi esimene kuul tabas Kennedyt kaela, kuid presidendi tappis teine lask pähe. On üsna tõenäoline, et president ei saanud jäiga seljatoe tõttu piisavalt kiiresti põrandale viskuda, spekuleerib kirurg.
«Kui mõtlema hakata, siis kas on võimalik ettepoole kummarduda, kui sa oled kuni rindkereni tihedalt kinni seotud?» arutleb Pait.
Kennedy perekond varjas kiivalt presidendi haiguslugu isegi pärast tema surma. Alles hiljem on selgunud, et USA üks noorimaid presidente oli ka üks haigemaid.
Kennedy kannatas lisaks seljavalule liigesevaevuste, gripilaadsete sümptomite ja järsu kaalukaotuse käes ning veetis oma lapsepõlve ühest haiglast teise käies. Kaalu tõstmiseks anti talle lapsepõlves ka steroide.