Edu: ELi keeld on vähendanud metsikute lindudega kaubitsemist 90 protsenti

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnumüüja Kabuli turul. Pilt on illustreeriv.
Linnumüüja Kabuli turul. Pilt on illustreeriv. Foto: Valeri Melnikov/Sputnik/Scanpix

Värske uuring näitab, kuidas üks seadusmuudatus vähendas globaalset lindudega kaubitsemist koguni 90 protsenti, vahendab BBC.

Enne keeluseaduse vastuvõtmist 2005. aastal olid Euroopa riigid summaarselt maailma suurim lindude importija ning suurim osa ekspordist pärines Lääne-Aafrikast. Siin ei ole juttu ohustatud, vaid pigem levinud liikidest, keda inimesed armastavad pidada koduloomadena.

See kogus linde, mis riikidest nagu Guinea, Mali ja Senegal välja veeti, oli aga kolossaalne ning pani mõistagi ka muidu terved populatsioonid aina halvemale järjele. Lisaks kohalike linnustike kahjustamisele mõjus kaubitsemine kahjulikult aga ka vastuvõtjariikide keskkonnale, kuna paljud kodus peetavad linnud põgenesid ja hakkasid loodusesse jõudes kahjustama ka kohalikke liike.

Näiteks on Euroopas kujunenud suureks probleemiks sissetoodud papagoid, kes mõjuvad laastavalt paljude kohalike liikide populatsioonidele ja kahjustavad põllumajandustaimi.

Metsikute lindude sissetoomise keeld hääletati Euroopas jõusse aastal 2005 reaktsioonina tollal levivale linnugripi epideemiale. Tollal oli tegu vaid ajutise meetmega, kuid kaks aastat hiljem muudeti see juba püsivaks.

Vastavalt piiriülest ohustatud liikidega kaubitsemist reguleeriva Washingtoni konventsiooni CITES andmetele liikus tollal maailmaturul iga aasta ligi 1,3 miljonit lindu. Suurimad importijad olid seejuures Belgia, Itaalia, Holland, Portugal ja Hispaania, kelle kogused moodustasid kõigist maailma mahtudest pea kaks kolmandikku. Ligi 70 protsenti lindudest oli pärit Lääne-Aafrikast, täpsemini Guineast, Malist ja Senegalist.

«Selle keeluga on sisuliselt kaotatud suur osa turunõudlusest ning näib, et sellega on ka kogu kaubitsemine kokku varisenud,» ütles BBC uudistele muutusi uurinud Kopenhaageni Ülikooli teadur Diederik Strubbe.

Kuna keelu tagajärjel on suurimateks tarbijateks kujunenud hoopis Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, on ka lindude loodusest väljapüüdmise surve nihkunud Lääne-Aafrikast Ladina-Ameerikasse. Kui varem olid peamiseks kaubaartikliks laululinnud, siis nüüd on tõusuteel hoopis papagoidega kauplemine.

Kauplemiskeelu mõju uuring ilmus teadusajakirjas Science Advances.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles